Üllar Peterson, Sirp: Suurtest kuulutajatest ainus, kes paistab silma erakordse julmusega

Peet Lepik paistab silma lausa poliitkorrektsuse eiramisega ja ütleb ausalt välja: „prohvet Muhamedi loodud islamiriigi mõte oli kõigi teiste ründamine“. Tinglikult saaks islamiuuringute ajaloo Maarjamaal venitada lausa viide viimasesse sajandisse: sümboolseks alguseks võiks pidada Ericus Fahleniuse (1651–1710) ladinakeelseid kirjutisi islami ja koraani teemal Academia Gustavo-Carolina päevil, Universität Dorpat aga kujunes idauuringute arvestatavaks keskuseks. Eestikeelse islamiuurimise […]

Hille Hanso, Sirp: Lähis-Ida analüüs peaks muutuma

Valle-Sten Maiste Hille Hanso: „Sõjapropaganda toimib nii, et vaenlasest tehakse mingi inimlike omadusteta tähtsusetu olend, „terrorist“, kelle hulgast kümme või sada „neutraliseeriti,“ „tehti kahjutuks.“ Hille Hanso on inimõiguste kaitsmisele pühendunud Lähis-Ida uurija. Alljärgnevas intervjuus väljendab ta veendumust, et Lähis-Ida analüüs peaks elulähedaseks muutuma. Eesti käsitlustes taandub Lähis-Ida teema ikka suurel määral julgeolekule ja usule, nagu […]

Margus Kuul: džihaad – pilet paradiisi

Islami ekstremistidele on tähtis märterlus. Järgnevalt vaatamegi džihaadis osalemise hüvesid, mis saavad osaks vaid märtritele, kes lahinguväljal hukkuvad. Islami ekstremistidest ja nende pühast võitlusest kirjutab kolonelleitnant Margus Kuul. Siinkohal on meile abiks 1411. aastal Abi Zakaryya al-Dimashqi al-Dumyti kirjutatud bestseller “Jihad”, mida seniajani laialdaselt publitseeritakse moslemitele üle maailma. Ekstremistide nägemuse kohaselt on džihaad nii individuaalne […]

Üllar Peterson: Iraani kriisi tagamaadest

Paljuski on Iraani poliitika ja isoleerimine tingitud Lääne enda välispoliitilistest vigadest, kirjutab Üllar Peterson Iraani rahvusvaheline olukord 1979. aastal islamirevolutsiooniga tekkinud teokraatlik Iraani Islamivabariik, kus võimul on šiiitlikud kõrgvaimulikud ajatollad, kuulub küll maavarade poolest rikkaimate riikide hulka, seal on haritud rahvas ja ülirikas kultuuripärand ning uhke ajalugu, kuid vaevleb juba viiendat aastakümmet lääne poolt vaadatuna […]

ÄP: Miks on Lähis-Ida turud Eesti ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ?

Inshallah („kui Jumal seda soovib“, araabia k.), võib Lähis-Idast juba lähitulevikus saada Eesti ettevõtetele uus oluline eksportturg.

Selleks on astutud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt juba ka esimesi tõsiseid samme – osaleda maailmanäitusel Expo2020, panna selleks ajaks käima Tallinn-Dubai lennuliin ning avada käesoleval aastal ka suursaatkond Abu Dhabis. Kuid siiski, miks on Lähis-Ida turud niivõrd atraktiivsed Eesti ettevõtetele?

 

 

Read more about ÄP: Miks on Lähis-Ida turud Eesti ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ?

Märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis

 

Vladimir Sazonov

 

  1. Üldised sissejuhatavad märkused

Iraani mõju naaberriikidele ja kogu Lähis-ida regioonile on olnud alati tohutu nii poliitilises, geopoliitilises, kultuurilises, ajaloolises, kui ka religioosses aspektis. Religioon on alati mänginud Lähis-Idas väga olulist ja lausa keskset rolli. See puudutab nii poliitikat, riigikorda, ühiskonna elu ja riiklikut ideoloogiat, kuid samuti kultuuri. Nii oli 5000 aastat tagasi muistses Sumeris ja Eelamis ning Vana-Egiptuses, nii oli ka 2000 aastat tagasi, kui tegutses Jeesus ja  kui tekkis kristlus, nii on ka praegu. Samas kui vaadata kaugemasse minevikku – eelkristlikusse ajastusse, siis näeme, et Iraan (Pärsia) on läbi ajaloo olnud Lähis- ja Kesk-Ida üks suurimaid, mõjuvõimsamaid ning püsivamaid riike, mille kultuur, poliitika, usundid ja ideoloogia on alati avaldanud suurt mõju teistele kultuuridele, rahvastele, riikidele ja usunditele.[1]

Read more about Märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis

Araablased Uus-Assüüria tekstides

 

 

Vladimir Sazonov

 

Sissejuhatus

Araablaste esmamainimine ajaloos leidis aset I eelkristliku aastatuhande alguses Uus-Assüüria kirjalikes allikates, perioodil alates 9. eelkristliku sajandi keskelt kuni 7. sajandi lõpuni[1], sellele järgnesid Uus-Babüloonia ajastu allikad (605-539 a eKr)[2] ja Ahhemeniidide tekstid (558-330 eKr)[3]. Lisaks kirjalikele allikatele araablased esinevad ka assüüria bareljeefidel, kuid seda küsimust käesolevas peatükis ei käsitleta.[4]

Read more about Araablased Uus-Assüüria tekstides

Visioon 2030: Saudi Araabia

Saudi Araabia visioon 2030 tegevuskava on jagatud kolmeks sambaks, millel on omakorda spetsiifilised mõõdetavad eesmärgid. Visiooni rakendamisel ja elluviimisel järgitakse kindlalt islami väärtusi, mis ülistavad töökust, lojaalsust ning kõrgeid standardeid. LHV finantsportaal teeb Saudi Araabia visioonist lühikese ülevaate.

Read more about Visioon 2030: Saudi Araabia

Ilmar Raag: nähtamatu poliitika pagulaskriisi näitel

2015. aastal puhkenud pagulaskriisi ajal ja hiljem toimusid mitmed poliitilised protsessid, millest avalikkus ei osanud rääkida, sest need läksid vastuollu narratiividega, millesse uskusid võrdselt nii parem- kui vasakpoolsed jõud. See poliitika on nähtamatu, ilma et keegi üritaks seda peita. See poliitika on nähtamatu, sest see on liiga kompleksne tavalise inimese jaoks.

Read more about Ilmar Raag: nähtamatu poliitika pagulaskriisi näitel