Toomas Paul: Kristlus ja muhameedlus

Kui silmitseda minevikku, võib näha, kuidas ükski formatsioon ei ole olnud püsiv. Francis Fukuyama arvas, et liberaalne demokraatia on inimkonna ideoloogilise arengu kõrgpunkt ja valitsemise ülim saavutatav tase. Ta lootis, et külma sõja lõppedes on viimaks ometi käes jäädav maailmarahu[1]. Aga ei sinnapoolegi! Kohemaid olid kohal uued konfrontatsioonid ja veri voolab hoogsamalt.

Read more about Toomas Paul: Kristlus ja muhameedlus

Peeter Espak: Euroopat ohustab enda juurte ja kultuuri häbenemine, mitte islami invasioon

Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, kellel on doktorikraad Lähis-Ida usundiloo alal, kinnitab usutluses Õhtulehele (küsis Andres Põld), et Euroopat ei ohusta islami invasioon, vaid pigem Euroopa enda rumalus ja kultuuriline mandumine. „Omaviha ja enda juurte ja kultuuride häbenemine või vihkamine on need faktorid, mis Euroopat hääbumiseni võivad viia,“ leiab ta.

Read more about Peeter Espak: Euroopat ohustab enda juurte ja kultuuri häbenemine, mitte islami invasioon

V.Sazonov, U.Asi: Erdoğan – kas uus „kaliif“ ja „sultan“?

Vladimir Sazonov, Urmas Asi
Türgi taotleb vana Osmani suurriigi taastamist.

Sissejuhatus – kemalism ja Atatürk

Kui algas Esimene maailmasõda, oli Osmani suurriik kaotanud kõik territooriumid Põhja-Aafrikas ja peaaegu kõik alad Euroopas ning saanud hüüdnimeks „Euroopa haige mees“. Türgi oli selleks ajaks juba kaua kriisis olnud. Astumine Esimesse maailmasõtta tegi asja aga kordades hullemaks, sest sõda laastas Osmani impeeriumi lõplikult, andes sellele viimase hoobi. Impeerium kaotas sõja ja oli sügavas kriisis. 1920. aastal sõlmitud Sèvres’i lepingu kohaselt pidi toimuma sisuliselt Türgi jagamine. Selle järgi pidi Kreeka saama peaaegu kõik Türgi valdused Euroopas ja osa territooriume Väike-Aasias. Süüria ja Liibanon läksid lepingu järgi Prantsuse mandaadi alla, Iraak aga Suurbritannia kontrolli alla. Türgi pidi tunnistama Armeeniat kui iseseisvat riiki, pidi loodama ka iseseisev kurdide riik jne. Lepingus oli türklaste uhkusele veel palju häbiväärset ja palju seda, mida Türgi pidi loovutama (sh raha, kontroll väinade üle jne).1

Read more about V.Sazonov, U.Asi: Erdoğan – kas uus „kaliif“ ja „sultan“?

Pärt Presmann: Ainult tasakaalustatud käsitlustega leiab lahendused!

Pärt Presmann
TÜ Usuteaduskonna magistrant

Septembrikuus leidis Tartu Ülikoolis aset konverents pealkirjaga „Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Co-existence”, kus kahe päeva jooksul tuli teemaks nii Euroopa islamofoobia raport, religiooniõppe ja usundiloo vajalikkus ja positsioon kui ka islamiusuliste ajalugu Eestis. Ettekanded, mida jõudsin väisata olid sisukad ja hästi koostatud, kuigi peab tõdema et pigem oli tegemist ideoloogiliselt ühe kindla suunitluse esitlemisega. Read more about Pärt Presmann: Ainult tasakaalustatud käsitlustega leiab lahendused!

Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine

TÜ Vana-Lähis-Ida uuringute vanemteadur

Miks süüdistab Saudi Araabia väikest Katari islamistide toetamises, kirjutab Vladimir Sazonov, TÜ Vana-Lähis-Ida uuringute vanemteadur. Jääb mulje, et tegu on lavastatud üritusega, saudidel on pikaajaline soov näidata Dohale, kes on Pärsia lahe piirkonnas tegelik peremees.

Read more about Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine

Terrorismivastane võitlus Eestis – süstemaatiline töö ja teiste vigadest õppimine

Urmas Asi
ISLAM.EE toimetaja

 

Varasematel perioodidel räägitakse Eestis terrorismist kui kuritegelike gruppide omavahelistest arveteklaarimistest.
Kaitsepolitsei aastaraamatud näitavad, et ajavahemikul 1992-2000.a. toimus Eestis kokku 385 plahvatust, mille käigus hukkus kokku 44 ja sai vigastada 133 inimest.

Esmapilgul võib see tendents tunduda laiemas plaanis ekslikult tähtsusetu ning lihtsalt lokaalse kriminaalse taustaga probleemina. Konteksti aga loob asjaolu, et kohalikud kuritegelikud grupid on läbi oma ülepiirise salakaubaveo ja muu ebaseadusliku tegevuse seotud väljaspool Eestit asuvate kuritegelike liikumistega. Sellised sidemed moodustavad rahvusvahelisel taustal alati väga hea võrgustiku võimalikele poliitilise motivatsiooniga terroristlikele grupeeringutele.

Read more about Terrorismivastane võitlus Eestis – süstemaatiline töö ja teiste vigadest õppimine

Peeter Espak: Türgi viskab teaduse koolist välja

Türgi Erdoğani režiim andis äsja teada, et kavatseb üldhariduskoolide õppekavadest välja kärpida tänapäeva evolutsiooniteooria. Haridusnõukogu esimees Alpaslan Durmus põhjendas otsust sellega, et vastavad teemad ei ole õpilastele arusaadavad, sest neil puudub evolutsiooni ümber käiva arutelu mõistmiseks piisav teaduslik pagas. Read more about Peeter Espak: Türgi viskab teaduse koolist välja