Kadõrovlaste rollist Ukraina sõjas, genotsiidis ja kuritegevuses

Vladimir Sazonov ja Urmas Asi

24. veebruaril 2024 tungisid Venemaa relvajõud Ukraina territooriumile. See sõda nüüdseks kestab juba ligi neli kuud. Seda suuremat sõda on 2014. Venemaa poolt alustatud sõjalise konflikt jätk millele omakorda eelnes aastaid kestnud Ukraina vastane mõjutustegevus. Diktaator Putini armee mis peab Ukrainas sõda ja mh viib seal läbi terrori ja genotsiidi on üpris kirju oma koosseisu poolest. Sinna kuuluvad elanikud Venemaa eripiirkondadest, mh on venelased, tatarlased, burjaadid, Siberi rahvaste esindajad, võitlejad Põhja-Kaukaasiast. Just tšetšeenia päritolu võitlejatest Vene vägedes tulebki juttu. Osa nendest on tegevad rindel, osad aga n-ö julgestavad vene vägede tagalat. Üheks selliseks tšetšeenide grupiks ongi kadõrovlased. Kadõrovlased ei ole regulaarrmee, vaid paramilitaarsed üksusteks, kes teevad musta tööd ja kelle ülesandeks ongi terrori ja hirmu külvamine Ukrainas või n-ö „julgestamine“. Tegu on üksusega mis on tuntud kui Rahvuskaart (vene k Rosgvardia), mis on sisuliselt korrakaitseüksus. Tšetšeenias asuvaid Rosgvardia ja siseministeeriumi jt julegoleoku asutuste kadõrovlastele ustavaid üksuseid nimetatakse kadõrovlasteks.  Mh kasutatakse Rosgvradijat jt taolisi ükskusi (sh kadõrovlasi) Kremli poolt sõja oludes genotsiidi läbiviimistes Venemaa halduses olevate väikerahvuste kallal (nt Krimmi tatarlased). Kuna vägesid Ukrainasse surema tuuakse rohkem äärealadelt, kus asuvad  vähemusrahvad mitte Moskva ja Peterburi venelased, siis võib seda ka omamoodi väikerahvaste hävitamisele kaasaaitamiseks nimetada.

Kadõrov ja kadõrovlased

Selleks et mõista kes on kadõrovlased ja mis rolli nad mängivad Ukraina sõjas, on vaja seletada kes on Ramzan Kadõrov. 1976 a. sündinud Kadõrov juhib Tšetšeenia Vabariiki juba rohkem kui 15 aastat. Võib väita et sisuliselt on peaaegu iseseisev valitseja kellel on eriline staatus võrreldes teiste VF-i kuuluvate vabariikide, kraide ja oblastitega. Kui kõik ülejäänud VF-i kuuluvad vabariigid on nominaalselt autonoomsed, kuigi de facto nad on rangelt allutatud Putinile, siis võib öelda et Tšetšeenia ongi autonoomne. Kadõrov sarnaneb aga rohkem emiiriga kui Vabariigi presidendiga. Miks just Kadõrovil ja tema juhitud vabariigil on selline staatus, vabadus ja laialdane autonoomia? See et Kadõrov on sellises privilegeeritud rollis pole kellegi jaoks üllatus,  nagu ka see et tema  juhitud Tšetšeenia saab suuri finantsilisi toetusi Moskvast. Asi seisneb selles et Kadõrov ja tema inimesed osutavad  Putini režiimile teatud laadi teeneid – kadõrovlased viivad läbi kõige räpasemaid ja julmemaid kriminaalseid operatsioone (nt osalesid Süürias mitmetes kuritegelikes tegevustes). Arvatavasti on just nemad kes täitsid Putini käsu ja tapsid  vene opositsiooni poliitik Boris Nemtsovi  27. veebruaril 2015. Nemtsov on neid ka tugevalt kritiseerinud, mh väitis ta et Putini ja Kadõrovi vahel on kriminaalne kokkulepe ja Kadõrov ning tema bandiidid tegutsevad Putini heaks ja teevad seda raha pärast. Nemtsovi sõnul „kadõrovi bandiidid võivad tulla Moskvasse ja kedagi tappa ja sõita tagasi. Selline totaalne seadusetus (vene k ’bespredel’). Tõenäoliselt omas Nemtsov mingit sisemist informatsiooni mis vastab tõele. Ka teistes taolistes „tegudes“ oli kadõrovlastel tõenäoliselt kandev roll. Seega Kadõrov ja kadõrovlased tapavad Putini ja ka Kadõrovi poliitilisi vastaseid, hirmutavad inimesi, osalevad kriminaalsetes aktsioonides – nagu mõrvamine, inimeste röövimine, jne.

Kadõrov on mõnes mõttes „pärilik“ Tšetšeenia valitseja, nn Kadõrovite dünastiast. Ta isa Tšetšeeni Vabariigi presidendi Ahmat Kadõrov oli 2004. a mõrvatud olles Tšetšeenia presidendi ametis lühikest aega  (19. oktoober 2003 – 9. mai 2004). Ramzan paistis silma juba Ahmati valitsemise sellega et oli lähedane tema valitsemisringkonnale ja omas sidemeid Kremli. Kuigi Esimese Tšetšeenia sõja ajal Ramzan võitles vene vägede vastu siis Teise Tšetšeenia sõja ajal ta läks venelaste poole üle ja sisuliselt reetis oma mehi. Ahmat Kadõrovi valitsemise ajal sai Ramzanist Tšetšeenia Vabariiki julgeoleku teenistuse ülem ehk sisuliselt oli ta kohaliku KGB juht. 2004.  4. märtsil 2006 sai Ramzan Tšetšenia peaministriks ning alates 16. veebruarist 2007 Tšetšeenia Vabariigi presidendi kohusetäitja. 2. märtsil 2007 Ramzan Kadõrov sai Tšetšeenia Vabariigi presidendiks ning valitseb Tšetšeenias juba 15 aastat. 2010. ametinimetus president muudeti parlamendi otsusega ja Ramzan Kadõrovist sai „vabariigi pea“. Seda kõike poleks võimalik ilma Kremli ja eelkõige Putini soosinguta. Teine oluline võtmeisik on Kadõrovi nõbu Adam Delimhanov kes mh on Riigiduuma liige, kuulub võimuparteisse Ühtne Venemaa . Just Delimhanov juhib Rosgvardia tšetšeeni haru. Kadõrovi klann seega juhib mitte ainult Tšetšeeniat, vaid ka kontrollib julgeolekut ja keda kahtlustakse mitme inimese mõrvas mh Interpoli poolt (nt Sulim Jamadajevi mõrvas). Kadõrovlaste spetsnaz varem osalenud Süüria kodusõjas. Tuntud on pataljonid „Vostok“ ja „Zapad“, mis kuulusid armee 42. motoriseeritud diviisi ja neid loodi veel 2000 aastate alguses. Pataljon „Zapad“ oli loodud 1992. aasta alguses Ken-Yurti külas Dudajevi-vastasest veteranidest. See oli ainus väeformatsioon Tšetšeenias kus polnud ühtegi endist Dudajevi toetajat. „Vostoki“ aluseks said Iseseisva Itškeria brigaadikindrali Sulim Jamadajevi toetajad, kes 1999. läksid Venemaa poolele üle. Oluline on siin märkida et tollal toimus võimuvõitlus Kadõrovi ja Jamadajevi klannide vahel ja see kestis mitu aastat. Nad süüdistasid üksteist kuritegudes ja Kremlile lojaalsuse puudumises. Kreml kasutas seda ära ning mõningatel andmetel patroneeris kadõrovlasi Kremli administratsioon ja FSB, jamadajevlasi toetas toona VF-i kaitseministeerium.

Kadõrovlased vene infomõjutustegevuses

Moskva poolt levitavas propagandas leiavad rakendust erinevad mõjutustegevuse võtted. Kremli eesmärgiks on luua erinevaid kuvandeid selleks et  töödelda sihtauditooriume – nt tekitada vihavaenu, külvata hirmu jne. Peavoolu- ja sotsiaalmeediat kasutatakse relvana selleks, et luua teatud kuvandeid. Kui 2014. Venemaa ründas Ukrainat, hõivates Krimmi ja luues nn LNR ja DNR nukuvabariigid, siis Kremli-meelsetes propaganda kanalites näidati massiliselt pilte tapmistest, piinamistest, mida justkui tegid Ukraina sõdurid Donbassis.  Märkimisväärne asjaolu on see et Kadõrovil ja kadõrovlastel on selge roll ja koht Venemaa infomõjutustegevuses, sh on teda kasutatud Lääne, Ukraina ja Venemaa siseadutooriumi hirmutamiseks. Tal on selline „bespredelšiku“ kuvand. Siinkohal tooksime mõned näited – veel enne 2022 a. sündmusi on Kadõrovi inimesed mh ähvardanud poliitilistel oponentidel Venemaal pead ära lõigata. Palju hiljem umbes kuu aega pärast Ukraina sõja algus näitas Kadõrov propaganda videot kadõrovlaste „vabatahtlikest“ kes marssisid Ukraina vastu sõtta. Kadõrov on ähvardanud nt Poolat, et kadõrovlased tulevad Poola, nõudes et Poola viiks Ukrainast venelaste vastu sõdivaid sõdalasi välja ja ka lõpetaks Ukrainale relvade saatmist.  Seega nagu näeme kadõrovlased on propaganda vahendiks – nad peavad tekitama hirmu ja õudust ja seda kuvandit loob Kremli meelne meedia ja teadmise Kadõrovi n-ö sõdalaste taustast kes tegelikkuses kõrilõikajatest kriminaalid.

Tõsta vene elanikkonna moraali, hirmutada ja tappa Vene armee desertööre ja Ukraina elanike hirmutamine on nende peamine funktsioon. Oma filmiklippidega illustreeritud kaasaegses propagandakanalis loomulikult taotletakse õilsaid eesmärke (jumalale auks ja  inimestele abiks), võideldakse vapralt (peamiselt olemata vastasega), vabastatakse linnu (järellohisejad põhivägede taga),  toidetakse nö vaeseid ukrainlasi (peamiselt kohapealt varastatud kaubaga) ja jagatakse raha (rublasid) puudustkannatajaile. Kogu „heategevus“ toimub nende enda kodumaiseks turuks hästi sisse töötatud Ahmad Kadõrovi Fondi kaubamärgi all ning kajastamiseks käib kaasas ennast üsna hästi tundev kontrollitud meedia võttegrupp. Kogu selle protsessi jooksul kõlavate rõhutatud loosungite toel on neil tekkinud omamoodi uus püha kolmainsus – Putin, Kadõrov, Allah (jumal)! Lihtsamale vaatajale ilmselt mõjub, mõtlevale publikule mõjub pigem naeruväärselt.

Tšetšeenide kogukond Euroopas: väljakutse

Tšetšeenidel on võrdlemisi suured kogukonnad Euroopas. Hinnanguliselt elab neid Euroopas sadu tuhandeid. Suurem osa neist on  Lääne-Euroopas, vähemal määral leidub tšetšeene Põhjamaades, sh ka meil Eestis. Tšetšeenid nagu ka teised diasporaad pole homogeensed, nende seas on erineva sotsiaalse tausta ja haridusega inimesi (sh on haritlasi, euroopameelseid liberaalsete vaadetega inimesi), leidub ka äärmuslasi (nt radikaalsed islamistid) ja kriminaalse taustaga inimesi. Tšetšeeni kogukonnad on  oma olemuselt kinnised, väljastpoolt sellesse klannide maailma on raske pääseda. Sellele põhimõttele ehitatakse üles ka kuritegelikke võrgustikke, mis ulatuvad rahvusvahelistesse mõõtudesse. Arvestades, et oluline osa neist on tugevate Venemaa sidemetega, siis ei ole ka harvad juhtumid, kus just sealt on nii kuritegelikke kui ka poliitiliselt kuritegelikke tellimusi.  See mudel ei ole kadunud aegade jooksul ning pole põhjust arvata, et Venemaad ei huvita võimalusi endale huvipakkuvaid olukordi Euroopas ära kasutada, mh toetudes eelnimetatud võrgustikule. Kuna Tšetšeenias valitsevaks jõuks on Kadõrov, siis on sellel ka osa kuritegeliku maailma kontrollil ning ka siis selle kasutamise oma eesmärgi saavutamisel täites tubli vasalli kombel Venemaalt tulnud palveid.

Kadõrovlaste roll Ukraina sõjas pole just lahingukäike mõjutav, aga oma osa mängivad nad propagandamasinas, genotsiidis, täites Kremli kui tellija sümboolset, kuid selgelt pildilolevat ülesannet.

Mis puudutab Eestist, siis tšetšeenidel Eestis on alati märkimisväärne osa olnud ka siinses islamikogukonnas. Suhtumine tšetšeenidesse on aegade jooksul meil erinev, positiivne on Džohar Dudajevi kuvand kes 1987-1990 oli Tartus asuva 326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviisi ülem. Dudajevi suhtumine Eestisse ja Eesti iseseisvumisprotsessidesse oli positiivne. Samas tegutseb Eesti allilmas ka tšetšeenidest  kriminaalne seltskond ja need lood ei tee just au selle rahva esindajaile.

Post Author: ajakiri