Mohammed al-Sanduk: Intellektuaalselt kastreeritud ühiskonnad

Terminid „intellektuaalne kastratsioon“ ja  „intellektuaalne steriliseerimine“ ühiskondliku  tegurina tuli esmakordselt kasutusele Itaalia autori Anna Maria Mozzoni (1837-1920) Itaalia ühiskonna negatiivset mõju naisele käsitlevas töös „Naine ja tema sotsiaalsed suhted Itaalia tsiviilseadustiku mõistes“.

Araabia islamiühiskonnad kannatavad väga raske intellektuaalse võimetuse all ning seda just pigem ühiskondlikul taseme, kui et individuaalsel.

Intellektuaalse kastreerimise juures peetakse silmas olukorda, kus inimene on ilma jäetud võimest loogiliselt mõelda ning seeläbi loogilisest intellektuaalsest tootlikkusest, mis suudaks reaalsust ühiskonnale kasulikus suunas mõjutada. Kastreerimisprotsessis viiakse inimeste mõtteviisis  läbi radikaalsed muutused.  See on kogukonna poolt  läbiviidav ideoloogiline protsess ohjeldamaks selle liikmete konkreetset mõtteviisi, mida kontrollida ning suunata teatud ideoloogiliste eelduste poole. Selle protsessi peamisteks tunnusteks võib nimetada järgmisi tegureid:

 

• Indiviidil ei ole oma isiklikke mõõteid kuna need on lahustunud sotsiaalsesse keskkonda, mis ei toeta isikupära. Inimese isiksus kaotatakse sotsiaalsetesse, ideoloogilistesse ja religioossetesse või hõimukesksetesse struktuuridesse, mille tagajärjel on tal tarvis pidevat mentorite edasisteks juhisteks elus;

• Inimene  ei ole võimeline mõtlema loogiliselt ei lihtintellektuaalseI  ega ka teaduslikul tasemel  ning tema argumendid on pigem juhuslikud ning seosteta;

• Ühiskonnas on lihtne  suunata uskumusi ning veendumusi suunas, mis vastavad valitsevale sotsiaalsele mudelile (valitsev sotsiaalne haridus on tugevam, kui koolides pakutav intellektuaalsed praktikad);

• Ühiskonda on lihtne sotsiaalselt suunata ja ideoloogiliselt mõtestada;

• Ühiskond on võimetu tajuma vastuolusid teadusliku loogika ja metafüüsiliste ideede vahel. Neisse suhtutakse kui eraldiseisvatesse mudelitesse, mida on võimalik käsitleda ka kooskõlas üksteisega. See muster on ilmnenud just viimasel ajal, kui edastatakse  kaasaegseid teaduslikke mõtteid kogukondadesse;

• Intellektuaalselt puuduliku teadusuurija eesmärk on jõuda juba eelnevalt määratud  ootustele vastavatele järeldusteni, mille tagajärjel teaduslik innovatiivsus on täielikult välistatud.

Ühiskondlikus plaanis on selle intellektuaalse võimetuse üks väljapaistvamaid omadusi kogukonna võimetus luua mingit teaduslikku alust või sünnitada haritud eliiti, mis oleks suuteline sotsiaalseid ideid juhtima. Küll aga on ta võimeline loogikat rakendama väiksemate sotsiaalprobleemide lahendamisel ning looduse ja keskkonnaga kohanemisel. Materiaalne infrastruktuur aga  ei taga veel intellektuaalset võimekust.

Varasemalt (2009-2012) olen statistiliselt vaadelnud  Araabia islamikogukonna teaduslikku tootlikkust ning alates kümnendast sajandist algab selle märkimisväärne kahanemine. 2011 võttis  sellise fenomeni kirjeldamiseks Robert Reilly kasutusele termini „Intellektuaalne enesetapp“. 2015 esitles Harvard´i Ülikooli professor Eric Chaney statistilise uuringu Araabi-moslemite  autorite kohta.  See uurimus oli koostatud täiesti eraldiseisvalt eelnevaltmainitud töödest, aga suurelt jaolt jõudis ta nendega samadele järeldustele, mis varasemalt avaldatud uurimused. See kõik viitab selgelt, et need ühiskonnad on  intellektuaalselt tugevalt halvatud.

Uuring – Sotsiaalsed mõjud teaduse arengule Araabia-islami ja Lääne tsivilisatsioonides 700-1900.a  (statistilised mudelid)

Teaduslik tootlikkus hakkas Araabia maades kahanema juba sajandeid tagasi. See mõistuspärase loogikaga võitlemise protsess töötas väga hästi kaasa Salafi ideoloogilistele tekstidele, kus loogikat selgelt välditi. Aja jooksul suurendas selline loogikast distantseerumine suletud religioosse mõtteviisi võidukäiku ning selle jõuline areng on viinud islami ühiskonnad just sellesse vormi, kus me neid täna näeme.

Tänapäeval toimuvad need protsessid väga sujuval moel läbi hariduse, mis antakse kodus, palvekohtades ning koolides, kus juurutatakse tekstide tuima päheõppimist ja sügavat ideoloogilist doktriini ning kuiva kordamist. Deduktiivne õpe, loogiline mõtlemine, uue otsingud ja mõistuslik kriitikameel on sealsele haridusele täiesti võõras.

Esmalt on sellise õppestiiliga äärmiselt raske võidelda, et vähendada selle mõju ühiskonnas. See on valdav sotsiaalne muster, mis on väga sügavalt juurdunud.

Teiseks on see väga sujuv ja lihtne muster, mis ei nõua suuremaid vaimupingutusi või mingit teatud kultuurilist taset.

Kolmandaks on seda juba kümme sajandit juurutatud ning on väga sügavalt juurdunud ühiskonnas.

Intellektuaalne puudulikkus muudab indiviidi kergesti alluvaks nukuks, keda juhitakse moodsate kommunikatsioonivahenditega, millel on ühiskonnale piiritu mõju (pange tähele – traditsioonilised õpetused koostöös moodsa teaduse saavutustega, mida tarvidusel siiski tunnistatakse!).

Pole kahtlustki, et intellektuaalne kastreeritus ja võimetus aktsepteerida innovaatilisust on üks tähtsamaid põhjuseid, mis on viinud sunniviisilisele pidevale võõrandumisele, mis omakorda on viinud ja viib siiani edasi ülimalt veidrale regresseerumisele ja frustratsioonile nii lokaalsel kui ka globaalsel tasemel.

 

Mohammed al-Sanduk – Almuslih.org

ISLAM.EE

Post Author: Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus

Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus on loodud täitmaks Eestis akadeemilist kohta oma kvalitatiivse, teadust arendava ja populariseeriva tegevusega islami uuringutes, mis on Eesti ülikoolides seni olnud esindatud väga tagasihoidlikul tasemel.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *