Inshallah („kui Jumal seda soovib“, araabia k.), võib Lähis-Idast juba lähitulevikus saada Eesti ettevõtetele uus oluline eksportturg.
Selleks on astutud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt juba ka esimesi tõsiseid samme – osaleda maailmanäitusel Expo2020, panna selleks ajaks käima Tallinn-Dubai lennuliin ning avada käesoleval aastal ka suursaatkond Abu Dhabis. Kuid siiski, miks on Lähis-Ida turud niivõrd atraktiivsed Eesti ettevõtetele?
Ilma poliitilise soosinguta on raske
Kogu Lähis-Ida regioonis elab pea 400 miljonit inimest ning see arv kasvab aasta-aastalt ja nn MENA (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika) SKT on ühtekokku on suurem kui USA-l. Kuigi sealne majandus sõltub paljuski naftatööstusest, on võetud kurss selle mitmekesistamisele ehk investeeringuid suunatakse erinevate sektorite arendamisse ja seal on meilgi võimalik edukalt kaasa rääkida. Seda eriti olukorras, kus meie valitsus on asunud siinsetele ettevõtjatele teed sillutama.
„Kuna AÜE näol on tegemist väga hierarhilise riigiga, kus kogu kohalikku majanduselu kontrollivad emiraatide kuninglikud perekonnad, siis meie jaoks algab suur äri poliitilisest soosingust. Valitsuse viimased sammud on väga olulised regioonis kaubandussuhetele tugeva vundamendi rajamiseks ning siinkohal müts maha nende eestvedaja, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Rene Tammisti ees, kelle töö tulemuseks seda pidada võib,“ kommenteerib B2B.Expert partner Rene Sildvee valitsuse tegevust.
Ehitusturg nõuab ressursse
Teatavasti on regioon väga kuulus oma megaprojektide poolest. Tänaseks on seal maailma ainuke 7-tärni hotell, maailma kõrgeim ehitis (Burj Khalifa), Dubais asub maailma suurim lennujaam, erinevad tehissaared, meeletu hulk hotelle, suurimad kinnisvaraarendused, kaubanduskeskused, lõbustus- ja veepargid ning palju muud. Sellest kõigest on väga suurt kasu lõiganud lääneriikide contractorid, kelle abiga need megaprojektid on teoks tehtud.
Sellega aga regiooni areng veel ei lõppe ning lähikümnenditel vajavad uued megaprojektid uusi täiendavaid resursse – nt Saudi Araabia kavatseb ehitada uue megalinna NEOM, mis on 33 korda suurem kui New York, ning paisata turule 400 000 uut elamispinda, Dubaisse plaanitakse kümneid tuhandeid uusi hotellikohti, uusi büroohooneid, kaubanduskeskusi jpm. Mõelda vaid, kui palju erinevaid teenuseid, tooteid ja tehnoloogiaid need projektid endasse neelavad, ning see võiks olla võimalus meie ettevõtjatele.
Shoppajate paradiis
Dubais on kaubanduskeskuste tihedus New Yorki järel maailmas teisel kohal ning Dubai Kaubandus- ja Tööstuskoja prognooside kohaselt kasvavad aastaks 2021 tarbijate kulutused 261 miljardi dollarini (2016 oli see 183 miljardit dollarit). Seetõttu on AÜE üks eelistatumaid sihtkohti Lähis-Ida riikidest ülemaailmsete jaemüüjate jaoks, sest Lähis-Idas on jaemüügisektor olnud üks kõige kiiremini kasvavaid, omades väga tugevat tarbijate baasi.
Lähis-Ida turud ootavad meie innovaatoreid
Kuna geograafilised olud soodustavad taastuvenergeetika kasutuselevõttu, on tänaseks AÜE valitsus ja muud regiooni riigid käivitanud miljardite eurode ulatuses erinevaid riiklikke investeerimisprogramme. Ka linnades on hakatud mõtlema tarkade lahenduste rakendamisele ning energiasäästule. Ümber korraldatakse ka prügimajandust, sest AÜE kuulub maailma suurimate prügitekitajate hulka, ning vähendamaks keskkonnamõjusid on selle ümbertöötlemine ja taaskasutus seatud lähiaja eesmärgiks. Kindlasti on sellega seonduvalt suureks väljakutseks ka nutikas ja säästlik veemajandus, et linnades tagada ka ekstreemsetes oludes piisav varustatus puhta veega. Ka põllumajanduses tuleb hakkama saada piiratud veeressurssidega, mis omakorda nõuab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Muidugi ei saa mainimata jätta seda, et põllumajanduses on suund võetud mahepõllumajandusele, milles saaks Eestilt palju õppida. On veel lugematu hulk muidki väga suuri ehitus-, kinnisvara-, teadus-, keemia-, toiduaine-, turismi-, põllumajandus-, transpordisektori ja infrastruktuuri arendusprojekte, kuhu meie innovaatoritel avanevad nüüd veelgi suuremad võimalused oma tooteid, lahendusi, tehnoloogiaid ja teenuseid pakkuda.
Ära karda suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid
„Kuigi sealsele turule sisenemist veidi peljatakse, siis tegelikkuses ei erine ta meie tavapärastele eksportturgudele sisenemisest palju. See on samamoodi aega, kannatust ning investeeringuid nõudev nagu iga teinegi turg, küll oma pisikeste iseärasustega, mis on lahendatavad heade partnerite kaasabil. Kõiki võimalusi arvesse võttes tasub see siiski end pikas perspektiivis kuhjaga ära. Isegi AÜE Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Hamad Buamim, kes hiljuti Eestit külastas, väitis, et Eesti tehnoloogiad ja e-lahendused on kõrgelt arenenud ning meid oodatakse avalisüli sinna neid pakkuma,“ kommenteerib võimalusi Rene Sildvee.
Autor: bestsales.ee