Urmas Asi, Vladimir Sazonov
Sissejuhatus
Viimasel kuul on meedias ilmunud mõnevõrra vastuolulist informatsiooni Venemaa Föderatsiooni poolt paika pandud Tšetšeenia diktaatorliku administratsiooni juhi Ramzan Kadõrovi kohta. Mõned väljaanded on väitnud, et Ramzan Kadõrov on surnud, teised aga, et ta on kriitilises seisundis ning lootust ellu jääda väga pole.
Tema nime kandvad Telegrami kanalid (neid on kaks) on esitanud nende avalike teadaannete algusest fikseerimata daatumiga salvestatud videomaterjali, mis otseselt ei viita septembri keskel tekkinud väidetele Kadõrovi tervise lõpliku ülesütlemise kohta. Seega võib neid vabalt pidada ka lihtsalt varem salvestatud materjaliks, mis seni pole eetrisse läinud. Ainuke salvestus, mis puudutab mehe tervist, on 16. septembril kella kahe ajal eetrisse lastud ligi pooleminutiline helisalvestus, kus Kadõrov väidab, et tal on lihtsalt külmetus ja kurgus kriibib. Hääl ei ole just väga veenev. Nendel kanalitel on varasemaltki esitatud materjali, mis rõhutatult püüavad kinnitada Kadõrovi head tervist. Kõige markantsem nendest on heas sportlikus vormis meeskodanik jooksmas jooksulindil, selle keha otsa on monteeritud Kadõrovi pea, mis oli pärit varasemast perioodist, et asi liiga veider välja ei näeks. Toonaseks reaalhetkeks oli ta tegelikult juba üsna ülespaistetanud näoga. Suure tõenäosusega ei halda neid kanaleid siiski Tšetšeeniat valitsev Kadõrov ise vaid seda teevad vastavad kommunikatsiooniametnikud.
Nii, et sealesinevat ei maksa pidada Kadõrovi isiklikuks sotsiaalmeediakontoks, mis kajastab reaalajas tema tegemisi. Hiljem on kanal lisaks muule üldpropagandale korduvalt seda sama materjali lihtsalt taasesitanud, kuna kas pole lihtsalt enam midagi uut peale tulnud või siis valitseb selles osakonnas suur korralagedus. Ilmselt mõlemat korraga. Imelikul kombel võetakse neid teateid seal vahel ka tõe pähe ning ka Eesti ajakirjanduses oli neil päevil lugusid, mis sellise manipulatsiooni liiga kergekäeliselt alla neelasid. Viimane neist oli Delfi uudis, mis teatab Kadõrovi avalikust esinemisest Groznõis 25.000-le rahvahulgale, kus väidetavalt avaldab toetust Putinile ja valimiste edasilükkamisele Venemaal. Allikaks on võetud Ria.ru ja ainuke saadaolev „tõestus“ sellest asub taas Kadõrovi propagandakanalites, milleks on videoklipp ilmselgete montaažitunnustega nii pildis kui helis. Iga allikakriitiline ajakirjanik peaks selle ära tundma. Kas pole huvi tuntud materjali päritolu kohta (loe – pole algallikat otsinudki) või siis on tegemist ebaprofessionaalse silmaga.
Igal juhul, kui see vastab tõele ja Kadõrov peaks lähiajal kaduma (või juba kadus) Tšetšeenia poliitiliselt areenilt, tõstatab see omakorda üsna palju küsimusi.
Esiteks: mis saab Tšetšeeniast kui Ramzan Kadõrov sureb või on sellises seisundis, et ei suuda enam Tšetšeeniat valitseda? Mis on Kremli plaan ja kas talle on juba leitud mantlipärija? Sellest on palju räägitud ja on taas spekuleeritud selle üle, kes võib saada Kadõrovi järglaseks.
Teiseks: kas Kreml suudab hoida Tšetšeenia kaua oma kontrolli all või „libiseb” Tšetšeenia Vabariik Moskva raudsest haardest?
Kolmandaks: millised võimalused tekivad Kadõrovi-vastastel tšetšeenidel pärast Kadõrovi kadumist poliitiliselt areenilt? Kas Tšetšeenia saab iseseisvaks?
Miks on Tšetšeenia oluline Kremlile, eriti Venemaa mõjuvõimu Kaukaasias kahanemise kontekstis
Me näeme, et Kremli raudne „haare“ ja mõjuvõim Kaukaasias on hääbumas. Viimased sündmused Mägi-Karabahhis on seda elavalt kinnitanud. Jerevanil ei ole enam Kremli näol nii jõulist liitlast, kelle peale Armeenia saaks oma käimasolevas ja tõenäoliselt ka tulevikus konfliktides Bakuuga loota. Asi pole niivõrd Kremli moraalsete eelistuste muutumises, vaid sõda Ukrainaga nõuab suurt osa tähelepanust ning logistiliste perspektiivide tõttu on neil sellises olukorras esmalt pigem oluline praegu Aserbaidžaaniga paremini läbi saada. Küll nad hiljem ka Armeeniaga suhted üles soojendavad. Armeenial pole lihtsalt valikuid selles osas, kuna naabruses ei ole tal just palju sõpru. Sarnane olukord on ka tšetšeenidel, kuid vaatamata sellele, et Vene impeerium on aastasadu üritanud Tšetšeeniat muuta enda osaks ja teinud kõik, et Tšetšeeniat kontrollida, ei ole see neil lõplikult õnnestunud. Loomulikult oleks Moskva huvitatud praeguse nende jaoks ebakindla olukorra muutumisest, kuid võttes arvesse arenguid Ukrainas, sh Ülemraada poolt 18.10.2022 vastu võetu otsust, mille kohaselt on Tšetšeenia Venemaa Föderatsiooni poolt ajutiselt okupeeritud territoorium, siis oleks Moskva huvitatud ka praeguse näilise kontrolli säilitamise üle Tšetšeenias, kui, et üldse kaotada see piirkond. Miks?
Esiteks: ärme unusta, et Tšetšeenias on arvestatavad naftavarud. Ärme unusta, et Groznõi naftaväli oli üks suurimaid naftatööstuspiirkondi Vene impeeriumi ja seejärel NSV Liidu territooriumil, see on nüüdseks kahanenud, aga siiski naftat seal on. Kui uskuda vene allikaid, siis alates 2010. aastast on Tšetšeenias avastatud 22 maardlas üle 150 nafta- ja gaasimaardla, mille varud ulatuvad sadadest tuhandetest tonnidest kuni miljonite tonnideni.
Teiseks: võimalik, et Tšetšeenia vabanemine tähendaks Putini impeeriumi jaoks doominoefekti, mis vallandaks Venemaa Föderatsioonis mõõduka separatismilaine ja mitmed teised „vabariigid“ võiksid ilmselt taotleda suurema autonoomiat. Esialgu on see muidugi pelgalt oletus. Igal juhul on Tšetšeenia Vabariigi okupeerimise võtmeroll Putini impeeriumi jätkamises. Seega on Putin ilmselt hästi läbimõelnud, kes saab Tšetšeenia „emiiri” mantlipärijaks ja kuidas hoida edaspidi Tšetšeeniat ohjes ja vasallsõltuvuses Kremlist. Loota ju võib, et see annab võimaluse Kadõrovi ja Putini vastastel tšetšeenidel üritada taas alustada võitlust Tšetšeenia vabastamiseks. Sel juhul mängiks siin rolli eksiilis asuv Tšetšeenia Vabariigi valitsus ja nende toetajaskond Euroopas. Samas on teada, et Tšetšeenias on aastakümneid töötanud vene mõjutustegevus ja aktiivselt töötavad eriteenistused, paljud inimesed on ära hirmutatud.
Tegime hiljuti intervjuu Tšetšeenia Vabariigi eksiilvalitsuse liikme majandus- ja rahandusminister Magomed Murtuzalieviga, milles osales ka alates 2023. aasta juulist Eesti Vabariigis Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria aukonsulina tegutsev Peeter Oissar, mille käigus arutasime mitmeid ülalmainituid küsimusi. Kui Tšetšeenias tulevad muutused, siis peab arvestama välismaal elavate tšetšeeni kogukondadega, kuna paljud Tšetšeenias elavad inimesed on ajupestud Vene ja Kadõrovi propaganda poolt ning ära hirmutatud.
Tšetšeeni kogukonnad Euroopas kui Venemaa mõjutustegevuse sihtauditoorium
Intervjuus rõhutas Murtuzaliev ka seda, et Euroopa Liidus elab ligi 400 000 tšetšeeni, kes saabusid EL-i ja palusid poliitilist varjupaika, sest nende riigis toimub okupatsioon ja genotsiid, mida korraldab Kreml ja Kremli-meelsed jõud. „Kui me räägime Euroopast, siis võin teile kindlalt öelda, et Euroopa Liidu statistika kohaselt on Euroopa Liidu territooriumil kuni nelisada tuhat Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria kodanikku, kes on tulnud Euroopa Liitu ja taotlenud poliitilist varjupaika seoses toimuva, Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria kodanike okupeerimise ja genotsiidiga“. Minister täiendab: „Kõiki kogukondi väljaspool okupeeritud Tšetšeeni Vabariiki Itškeeriat ühendab üks üldine joon. See on genotsiid, mis on toimunud meie riigi territooriumil viimased aastakümned, mida korraldasid Vene okupatsiooniväed Putini juhtimisel, kuid see algas Jeltsiniga ja ta andis teatepulga Putinile üle“.
See suur inimeste arv ei tulnud EL-i ühe või kahe aastaga, vaid paarikümne aasta jooksul, sellest ajast, mil toimusid esimene ja teine Venemaa-Tšetšeenia sõda. Murtuzaliev lisas, et „kõik, mida Venemaa tegi Tšetšeeni Vabariigis Itškeerias, millega maailm kahjuks toona nõustus, kõike seda on Venemaa on hiljem rakendanud ka Ukrainas, lootes, et tsiviliseeritud maailm neelab jälle alla selle, mille ta juba varem oli alla neelanud.“ Murtuzalievi toob välja Kremli loogika, mis tema väitel on järgmine. Moskva väidab, et „me oleme tuumariik Süürias ja me oleme seal tuumariik, me oleme tuumariik Ukrainas jne, tuumariik siin, nii et olge lahked, see on meie soov, me tahame tappa inimesi seal ja tappa inimesi siin ning homme võime tappa hoopis kusagil mujal.“
Vene propaganda ja eriteenistused
Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria tasalülitamisel lisaks sõjalisele agressioonile Venemaa poolt 1990ndatel ja hiljem kuni 2009. a kasutati Moskva poolt nii propagandat, šantaaži, aga ka eriteenistusi. Neid samu asju rakendatakse ka tšetšeeni kogukondades EL-is. Vene eriteenistustest ja nende huvist tšetšeenide vastu Euroopas rääkis Murtuzaliev sellest, et isegi teda on üritatud värvata, tema sõnul: „Mul oli võimalus saada Föderaalse Julgeolekuteenistuse agendiks, kes nüüd istuks siin teie ees ja räägiks sellest, et Kadõrov on meie kõik, kes väidaks, et Kadõrov on parim poliitik ja et Kadõrov on parim geostrateeg. Kes väidaks ka seda, et Kadõrov on meie kõikide (tšetšeenide) eest, kuidas ta ennast nüüd nimetab, rahva isaks, eks ju.” Murtuzaliev väidab, et teda üritati värvata sarnaselt nagu üritatakse värvata palju teisigi tšetšeene, kes elavad Euroopas: „Mitte Kadõrov, vaid Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus saatis mehe, kes pidi mind värbama“.
Väljavaated pärast seda kui Kadõrov sureb ja Putini režiim langeb
Ilmselgelt tekib Kadõrovi kadumisega võimuvaakum ja siin on keeruline ennustada, mis võiks juhtuda ja kes võiks olla Tšetšeenias järgmine Putinile ustav mees.
Kuna Ramzan Kadõrovi pojad on veel liiga noored, kuigi ühte esitatakse juba kui kangelast Kadõrovi propaganda kanalites, kus Kadõrovi poeg üsna saamatult peksab väidetavat riigireeturit. Kõige vanem Kadõrovi laps on aga hoopis tütar 1998. sündinud Aišat, kes on hetkel 24-aastane ja täidab alates 2021. a Venemaa administratsioonis okupeeritud Tšetšeenia Vabariigi kultuuriministri ülesandeid. Vaatamata kõrgele positsioonile on väga väike tõenäolisus, et Aišatist saaks oma isa mantlipärija ja seda mitmel põhjusel. Vanuselt järgmine laps on 2000 sündinud Hadižat ja ka tema on naisterahvas. Ülejäänud lapsed (sh pojad) on nooremad. Poegadest vanim 2005. sündinud Ahmat pole veel 18 täis. Seega Kadõrovi enda perest lähiajal temale mantlipärijat pole.
Üks võimalik kandidaat võiks olla 1969. a sündinud Kadõrovi liitlane Adam Delimhanov, keda on ka väga palju promotud tema kanalil kogu sõja vältel. Lisaks on ta olnud väga olulistel ametikohtadel, mh Rosgvardija Tšetšeenia ülem ja ühtlasi on olnud okupeeritud Tšetšeenia Vabariigis valitsuse aseesimees (2006–2007). Ta on olnud Venemaa Föderatsiooni riigiduuma saadik ja Ühtse Venemaa partei liige.
On pakutud ka teisi nimesid, kes võivad saada Ramzan Kadõrovi mantlipärijateks. Pakutud on Magomed Daudovit, Muslim Hutšijevit, Khas-Magomed Kadõrovit ja Ahmat Kadõrovit. Vaatleme neid variante, mida Kreml võib kaaluda.
Üks võimalik mantlipärija on Muslim Hutšijev (sündinud 1971), kes on olnud riigiametnik. Ta on Tšetšeenia nukuvalitsuse esimees alates juunist 2018 ja ta on olnud okupeeritud Tšetšeenia Vabariigi presidendi kohusetäitja (11.-16. veebruar 2019, 13.-21. jaanuar 2020). Samuti on ta olnud majandus-, territoriaalarengu ja kaubandusminister 2013-2015, seejärel Groznõi linnapea 2015–2018. Tegemist nagu ka Ramzani puhul on üpris julma ja toore tegelasega, kes on lojaalne Putinile ja Kadõrovile. Alates 2019. aastast on Muslim Hutšijev piinamistes osalemise eest USA sanktsioonide all ja alates 2023. a Ukraina laste küüditamise eest Ukraina vastu suunatud rünnaku ajal EL-i sanktsioonide all.
Teine potentsiaalne kandidaat on 43-aastane Magomed Daudov, kes on poliitik ja sõjaväelane, samuti julm tegelane, kuritegeliku Kadõrovi süsteemiga tihedalt seotud, Kremlis on ta heas nimekirjas, mida ilmestab asjaolu, et 2007 omistati talle Venemaa Föderatsiooni kangelase tiitel. Daudov oli 2010-2012 Tšetšeenias valitsuse esimene aseesimees, juhi ja valitsuse administratsiooni juht 2011-2015, parlamendi III (2015-2016), IV (2016-2021) ja V kooseisu (alates septembrist 2021) esimees.
Võib-olla kaalutakse veel ühe variandina Moskvas ühte kurikuulsat Kadõrovi sugulast Khas-Magomed Kadõrovit, kes on veel üsna noor (sündinud jaanuaris 1991), kes on Groznõi linnapea alates 29. märtsist 2021, kuid kellel pole võrreldes Delimhanoviga, Hutšjevi ja Daudoviga nii pikka kogemust, samas aga sugulusside Ramzan Kadõroviga annab talle teatud eeliseid.
Juhul aga, kui oletada, et Putini režiim variseb lähiajal kokku (hetkel märke, mis sellele viitaksid, näha veel ei ole), siis Tšetšeenias on võimalikud ka teised arengud ja need võivad olla üllatavad. Pole välistatud, et eksiilis asuvad tšetšeenid suudavad luua mõistliku toimiva uue valitsuse ja Tšetšeenia Vabariik vabaneb Venemaa ikkest ja taastab oma iseseisvuse. Sel juhul tekib Tšetšeenial võimalus luua normaalsed suhted EL-i, Türgi jt riikidega ning pääseda Venemaa mõjusfäärist. See oleks aga võimalik vaid siis, kui Venemaa saab Ukraina-vastases sõjas lüüa, Putini režiim kaob ning „vene maailma“ ehk terroristlik süsteem Venemaal hakkab lagunema. Antud hetkel see stsenaarium ei tundu lähiajal väga realistlik, kuna see nõuaks mitmel tasandil korralikku üheaegset võimuvaakumit. Nii Kremlis kui ka Tšetšeenias korraga. Tšetšeenia võimukriisist üksi jääb väheks, kuna Moskva saab hästi aru, et täna valitseva süsteemi mõranemine tooks kaasa kogu Kaukaasia kaotuse ja võimalik ka, et Venemaa režiimi kõikumise. Seetõttu hoitakse täna valitsevat Tšetšeenia nukuvalitsust iga hinnaga üleval. Kuidas see Putinil õnnestub, näitab juba lähiaeg.
