Islamiusk ja raviprintsiibid – mida peaks Eestis sellest teadma?

Islamikoguduse liige Ere Tuunas annab ülevaate probleemidest, millega arstid võivad islamiusku haigete ravimisel kokku puutuda. Paha pole seda teada ka tavainimestel, kes näiteks islamiusku palatinaabri saavad.

„Inimesed on erinevad, moslemid on erinevad. Osadel ei ole probleeme arstidega, samas jälle osad mõtlevad kõik endale väga karmiks. Tuleb individuaalselt jälgida,“ rääkis Ere Tuuna mai lõpus Eesti Kiirabiliidu kevadkonverentsil. Tema sõnul on kokkuvõttes elu säilitamine tähtsam, kui usunõuete täitmine. Samuti rõhutas ta, et oluline on teada, et erandolukorras on islamiusulistele kõik lubatud.

Põhilised on Tuuna sõnul kommunikatsiooniprobleemid, sest paljud islamlased ei räägi tuntumaid keeli ning kõnelevad sageli ainult araabia keeles.

Islamiusu taustast

Maailmas on 1,6 miljardit islamlast. Nad usuvad ühte jumalasse ja prohvetitesse. Nende pühaks raamatuks on koraan, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja moraalseid teemasid. Islam juhib kõiki riiklike aspekte. Selleks, et mõista islami usku, tuleb tutvuda viie põhilise alustalaga.

– Usutunnistus – on olemas üks jumal.

– Palvetamine – viis korda päevas kindlatel aegadel – iga palve jaoks on määratud kindel kellaaegade vahemik. Seega rõhutas ta, et kui moslem tahab näiteks läbivaatuse ajal järsku palvetada, siis tegelikult saaks ta seda ka edasi lükata.

– Paast – paastu ajal ei tohi süüa, juua, sigarette tarbida, vahekorras olla. Oluline on teada, et olemas erandid – paastuma ei pea väiksed lapsed, akuutsed ja kroonilised haiged, ka rasedada naised või kaugele reisijad. Osadel juhtudel tuleb paastupäevad hiljem järgi teha.

– Almus – teatud osa enda varandusest antakse vaestele ramadani lõpus.

– Palverännak Mekasse – tuleks ühe korra elus ette võtta.

Olulised on ka kindlad käitumisreeglid:

– Tervitamine

– Ütlused enne ja pärast sööki – jumala tänamine

– Parema käega söömine ja joomine (islami usu inimene ei pruugi kasutada söögiriista)

– Pidev naeratamine

– Näo ja kätepesu enne palvetamist. Ümberlõikus meestel – see on ainult meeste teema. Kui seda tehakse naistele, siis on see kultuuri, mitte enam usu teema.

– Enne abielu on seksuaalsuhted keelatud.

– Naine peab olema kaetud nii, et ainult käed ja nägu on näha.

– Mahram – ringkond inimesed, kellega islamiusku naine ei saa abielluda ja tema ees ei pea ennast katma. Sinna ringkonda kuuluvad isa, vend, poeg, äi, kasuisa.

– Haigete ja vanade eest hoolitseb pere ja neid ei saadeta hooldekodusse – see on loomulik eluosa.

– Tualeti kasutamise puhul tuleb silmas pidada, et islamiusku inimene peab ennast pärast tualeti külastust puhastama veega, paber ei ole piisav.

Ravimitega seotud probleemid

Islamiusku inimene ei tohi tarbida alkoholi, seetõttu võib ta keelduda näiteks alkoholi sisaldavate ravimite tarbimisest. Alternatiivi puudumisel on see aga siiski lubatud. Osad moslemid on aga nii sügavalt usklikud, et pigem valivad ennem surma kui ravi alkoholi sisaldavate preparaatidega.

Teiseks probleemiks võivad olla želatiini sisaldavad kapslid – kuna need võivad olla tehtud sealihast, siis ka neid ei soovita tarbida.

Läbivaatusega seotud probleemid

Probleemiks võib osutuda füüsiline lähedus läbivaatava arstiga – näiteks kätlemine ja puudutamine või pilkkontakt vastassoost inimeste (arstide) vahel – moslem võib olla kasvatatud teadmisega, et vastassoost isikuga ei tohi pilkkontakti luua.

Eelistatud on samast soost arst. Võib minna nii, et patsient ei lase vastassoost arsti ligi. Hea oleks, kui läbivaatusel oleks kaasas kaaslane – kas naise enda abikaasa või mõni teine naine, see aitaks hiljem koduseid probleeme vältida (näiteks küsimus, et millise pilguga ikka arst teda vaatas).

Haiglaga seotud probleemid

Vereülekanne ja siirdamine on lubatud, kuid sperma- ja munarakudoonorlus ei ole lubatud. Viljatusravi on lubatud, kui enda rakke kasutatakse, ei ole lubatud kasutada külmutatud spermat pärast mehe surma.

Palati jagamine teistega võib osutuda probleemiks. Probleem ei seisne samasoolises palatinaabris vaid palatinaabri külalistes, sest islamiusku naine peab olema võõraste meeste ees kaetud, näha tohivad olla vaid käed ja nägu. Seega võib haiglates ühispalatites kohata ka pilti, kus islamiusku naine on ööd-päevad läbi kaetud olekus.

Kui haiglasöök sisaldab sealiha, võib islamiusku patsient sellest keelduda. Arstidel oleks soovitav teda võtta, kui näiteks sealihaallergiaga patsienti ja vastavalt suhtuda. Samuti ei söö nad verd sisaldavaid tooteid (verikäkk, verivorst).

Islamiusulised peavad külastama haiglasse sattunud inimest, seega võib tekkida olukord, kus haiglasse tuleb külla väga palju peretuttavaid.

Haiged ei pea paastuma, aga sageli seda tahetakse siiski teha. Vereproovid, süstid ja kuristamine ei katkesta paastu, kuid näiteks silma- ja ninatilgad, erinevad küünlad ning sissehingatavad ravimid katkestavad paastu ning seetõttu võidakse keelduda neid võtmast.

Rasedus, abort ja sünnitus

Rasestumisvastaseid tablette võivad moslemid kasutada, kuid spiraali üle vaieldakse – spiraali kasutades võib toimuda rakkude kohtumine ja kas siis tekib elualge või ei? Samuti ei kasuta nad SOS pille.

Aborti võib teha ainult siis, kui ema elu on ohus – väärarengutega sündinud lapsi võetakse kui jumala tahet. Vägistamise puhul on suhtumine individuaalne – oleneb inimesest, kui sügavalt usklik ta on. Aborti võib teha kuni neljanda raseduskuuni – usutakse, et hing läheb peale 120 päeva lootesse. Keisrilõige on lubatud ning seda kasutavad islamiusku naised mujal maailmas massiliselt.

Kui tekib nurisünnitus peale 4. raseduskuud, siis loode maetakse, sest teda loetakse juba hingega olendiks.

Rituaalid peale lapse sündi

On olemas mitmeid rituaale, mida vastsündinu peal läbi viiakse. Näiteks sosistatakse vastsündinule kõrva palve, lapsele pannakse suhu dattel või mõni muu muu magus asi. Peale sünnitust platsenta maetakse – samamoodi maetakse näiteks elu jooksul lõigatud küüned ja juuksed.

Poiste ümberlõikus tehakse enne lapse puberteeti, sageli sünnitusmajas, et lapse traumat vältida. Vastsündinu juuksed lõigatakse ära ning kaalutakse – samas kaalus kulda peaks annetama vaestele.

Surmaga seotud teemad

Eutanaasia ei ole lubatud, kuid inimese elushoidmine kunstlikult ja pikka aega ei ole ka soovitatav – sel juhul võib ravi lõpetada.

Surm on islamiusuliste jaoks elu loomulik osa, jumala poolt ettemääratud ja üleminek teise ellu. Hea on, kui surija juures saavad viibida lähedased.

Lahkamist tehakse ainult kuriteo puhul või kui seadusandlus käsib.

Avalik lein on peale lähedase surma 3 päeva ja soovitavalt tuleks vajalikud külastused selle aja jooksul ära teha. Edasi muutub lein privaatseks ja külalised ei ole soositud.

Psüühikahäiretega seotud probleemid

Psüühikahäiretega islamiusku inimene on vabastatud islamikohustustest – nad ei mõista, milleks religioon on ja nendelt reeglite täitmist ei nõuta.

Psüühikahäired on islamiuslistele häbiväärsed ning neis arvatakse süüdi olevat näiteks paha vaim ning ravimitele positiivselt ei vaadata. Sel juhul tuleb olla kaval ja juhtida tähelepanu näiteks muudele sümptomitele, et rohud leevendavad neid.

Post Author: Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus

Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus on loodud täitmaks Eestis akadeemilist kohta oma kvalitatiivse, teadust arendava ja populariseeriva tegevusega islami uuringutes, mis on Eesti ülikoolides seni olnud esindatud väga tagasihoidlikul tasemel.