Eesti Päevalehes kirjutab islamiusku pöördunud eesti noormees ja islami õigusteaduse tudeng Raino Ruus, et islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt Eesti ühiskonnas poleks sugugi tingimata halb.
Ruusi sõnul need, kes püüavad inimesi islamiga hirmutada, maalivad šariaadist võimalikult koleda ja võika pildi, kuid tegelikult kujutab šariaat endast laialdast reeglite kogumikku, mis hõlmab inimeste elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.
Ruus toob näiteks alkoholikeelu ja surmanuhtluse, millest oleks Eesti ühiskonnale palju kasu. Samuti toob ta eeskujuks šariaadireeglitel põhineva majanduse.
“Usun, et meil on üksteiselt palju õppida. Kui teeksime seda eelarvamusi kõrvale jättes, saaksime kindlasti muuta elu Eestis meie kõigi jaoks paremaks,” kirjutab Raino Ruus.
Möödunud aasta augustis kirjeldas tollal 24-aastane Vastseliinast pärit noormeest väljaandes Eesti Ekspress, kuidas temast 18-aastaselt moslem sai:
“Päris mitu aastat olin praktiseeriv kristlane. Ei olnud otseselt koguduse liige, aga käisin kirikus, lugesin õhtuseid palveid ja piiblit. Koolis ma ei afišeerinud oma usku, seal oli see ikkagi tabuteema, vaadati imelikult. Keskkooli ajal, kui juba moslem olin, rääkisin sellest vabalt ka klassikaaslastega.”
