Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine

TÜ Vana-Lähis-Ida uuringute vanemteadur

Miks süüdistab Saudi Araabia väikest Katari islamistide toetamises, kirjutab Vladimir Sazonov, TÜ Vana-Lähis-Ida uuringute vanemteadur. Jääb mulje, et tegu on lavastatud üritusega, saudidel on pikaajaline soov näidata Dohale, kes on Pärsia lahe piirkonnas tegelik peremees.

Katar on pisike, kuid rikas Pärsia lahe riik, rahvastiku arv on 2,6 miljonit, pindala vaid 11 581 ruutkilomeetrit. Samas Pärsia lahe troonide mängus on Kataril oma roll, kuna see asub Pärsia lahes nafta- ja gaasipumba juures. Katar on ka oluline investeerija maailma majandusse.Tänu mitmetele arengutele Lähis-Ida keerulises poliitilises ummikus on Katari küsimus 2017. aasta suve alguseks saanud rahvusvaheliste pingete objektiks. 5. juunil 2017 andsid mitu riiki (Saudi Araabia, AÜE jt) teada, et katkestavad diplomaatilised sidemed Katariga, süüdistades Katari terrorismi toetamises ja levitamises. Augusti lõpu seisuga on kümme valitsust lõpetanud diplomaatilised sidemed Katariga (Bahrein, Egiptus, Mauritaania, Maldiivid, Saudi Araabia, Senegal, Tšaad, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Komoorid). Nendega on liitunud Liibüa Tobruki valitsus, kellel sidemed Katariga puudusid. Katari kriis on kestnud nüüd rohkem kui kolm kuud ning praeguseks lahendust pole. Mitmed riigid nagu Iraan, Türgi, India, aga ka EL, ÜRO on kutsunud araabia maid üles lahendama kriisi dialoogi kaudu.Milles «kohtualust» süüdistatakse?Kuidas juhtus nii, et paljude araabia maade koostööpartner ja liitlane sunni maailmas, kes koos mitmete teiste araabia riikidega on osalenud Assadi-vastases koalitsioonis, on järsku saanud paariaks? Katari uudisteagentuuri kodulehekülje häkkimine oli ametlik põhjus, mis tekitas kriisi. Selles on kahtlustatud mitmeid gruppe, mh vene häkkereid, kes levitasid valeandmeid Katari kohta. Kes iganes selle häkkimise taga ka ei seisaks, aitas see kaasa kriisi eskaleerumisele.

Katari kriisi põhjusi on mitmeid, sh süüdistused terrorismi toetamises ning sekkumises araabia maade riikide siseasjadesse; Katari on süüdistatud islamiäärmusluse toetamises, ja seda korduvalt. Seda on teinud juba president Obama administratsiooni aegne USA asepresident J. Biden, kes süüdistas Katari ja Saudi Araabiat islamiäärmusluse toetamises. Dohat on süüdistatud Al-Qaeda ja ISISe toetamises jne.

Bahrein süüdistab Katari, et Doha justkui üritas tekitada kahju Bahreini julgeolekule, sekkus Bahreini siseasjadesse ja toetab terrorismi ja grupeeringuid, mis on seotud Iraaniga. AÜE ja Egiptus teatasid, et diplomaatiliste suhete katkestamise Katariga põhjustas Katari toetus Al-Qaedale ja ISISele, et Doha olevat toetanud terrorismi Siinai poolsaarel, sekkunud riikide sisseasjadesse. Egiptus süüdistab Dohat selles, et Katari telekanal Al Jazeera toodab valeuudiseid ja on justkui seotud Egiptuses keelatud Moslemi Vennaskonnaga.

Üks peamine süüdistaja on siiski Saudi Araabia. Samas pole Saudi Araabia ja teisedki Pärsia lahe riigid kaugeltki priid islamiäärmusluse patust. Näiteks Al-Qaeda rajaja bin Laden oli pärit Saudi Araabiast. Saudi Araabia on andnud rahalist toetust Süüria kodusõjas osalevatele sunni äärmuslikele islamistidele jne.

 

Katar ja Lähis-Ida

Katari ellujäämise strateegia keerulises Pärsia lahe regioonis on paljuski üles ehitatud headele suhetele USA ja ilmselt ka Iraaniga. 1990 okupeeris S. Hussein Kuveidi ja see lõppes Husseini lüüsaamisega, kuid lõpliku hoobi andsid Husseini režiimile USA ja tema liitlased sõjalise operatsiooni käigus 2003. aastal. See pani Katari muretsema, sest Katar on olnud ümbritsetud sõjakate ja ebastabiilsete naabritega. Katar on laveerinud Iraagi, Saudi Araabia ja Iraani vahel ning pärast Iraagi tasalülitamist Iraani ja Saudi Araabia vahel. Katar on otsinud koostöövõimalusi nii Iraani kui Iisraeli ja USAga, hoolimata sellest, et Iraan ja Iisrael on pikaajalised vaenlased ja et Washingtoni ja Teherani suhted on olnud vaenulikud alates 1979. aastast, mil Iraanis tulid võimule šiiitlikud islamistid. See oli murettekitav kogu Pärsia lahe regiooni riikide jaoks.

Katar, nagu ka Saudia Araabia, on aastaid olnud sunni islamiäärmusluse kants ja on toetanud islamistlikke liikumisi, lootes saada sellest kasu. Kataril ei ole suurt sõjaväge ega võimsat tehnoloogilist baasi, kuid Katari pehme jõu instrumendiks araabia maades kujunes TV-kanal Al Jazeera.
USA – kas Katari ainuke liitlane?Katar on oma kaitsmiseks agressiivsete naabrite eest paljuski mänginud USA kaardile. Juba 1995. aastal sõlmisid Doha ja Washington koostöölepingu julgeoleku valdkonnas. Lisaks on Katar arendanud koostööd USAga militaarvaldkonnas. Alates 2003. aastast hakkas Kataris asuvas Al Udeidi õhuväebaasis tegutsema USA õhuvägi ning see on praaegu olulisim õhuväebaas Lähis-Idas.Konflikti puhkemisel võib Katar loota vaid oma jõududele ja võimalikule USA toetusele. Juunis 2017 kutsus USA president Donald Trump Katari üles lõpetama terrorismi toetamine. Milliseks kujunevad Doha ja Washingtoni suhted ettearvamatu president Trumpi ajal ja Katari kriisi valguses võib vaid oletada.Saudi Araabia kui endine «isand»

Katari head suhted Iraaniga ärritavad konservatiivset Saudi Araabiat, sest saudid on Teheraniga juba aastakümneid teravas vastasseisus, mis on tuntud kui Pärsia lahe külm sõda.

Teiseks, araabia kevade ajal, mille viljad osutusid mürgiseks, oli Katar aktiivne rahutuste toetaja araabia maades ning seda pole unustatud. 2011 ärgitas Doha Araabia Liigat toetama NATO sissetungi Liibüasse.

Kolmandaks oli Katar juhtiv riik Araabia Liiga riikide seas, kes kehtestas sanktsioone Assadi režiimi vastu. Liibüa «revolutsioon» ja Süüria sunniitlik vastupanu Assadi režiimile on saanud toetust Dohast.

Neljandaks ärritab Saudi Araabiat asjaolu, et Katar üritab ajada aina rohkem iseseisvat poliitikat, mida võib seostada 1995. aastal Kataris šeik Hamad bin Khalifa Al Thani (19952013) võimuletulekuga. Enne seda oli Katar Saudi Araabia protektsiooni all. Doha hakkas mängima iseseisvat rolli ja saudid said tunda, kuidas endine «vasall» libises neil käest.

Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik märkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogis (12.07) õigesti: «Katari iseseisev välispoliitika oli pidevalt pinnuks silmas Saudi Araabiale, kes Iraani vastanduses on samm-sammult proovinud oma mõju piirkonnas konsolideerida. Nii näiteks peatati otsustavalt revolutsioon Bahreinis, tungiti sisse Jeemenisse ja toetati Egiptuse armeed viimase riigipöörde ajal. Nüüd proovitakse kärpida Katari tiibu, mis araabia kevade järgselt end liiga laiali ajasid.»

Viiendaks ei näe Saudi Araabia, olles USA liitlane, midagi head selles, et Katar neid ei usalda, kuna Katar sõlmis Washingtoniga 1995. aastal militaarkoostöö lepingu ja võõrustab enda juures USA õhuväelasi. Osaliselt on see tingitud Katari kartusest Iraani ees. Varem oli ohuks ka Saddam Husseini Iraak, kuid pärast 2003. aastat on põhiline oht Katari jaoks Saudi Araabia, kellel on regiooni üks suuremaid armeesid ja kelle kaitsekulutused on meeletult suured.

Need asjaolud võivadki olla põhjuseks, miks Ar-Riyāḑ süüdistab Katari äärmuslike islamistide toetamises. Saudide küünilisus ei ole kunagi seganud ajamast neil oma poliitilist joont väga pragmaatiliselt – nende ihaldus on saada regiooni esiviiuliks ja tõrjuda eemale Iraani mõjusfääri.

 

Iraan kui etteaimamatu sõberIraan ja Katar jagavad omavahel maailma suuremat gaasipõldu. Doha ja Teheran teevad omavahel koostööd. Kahtlustamine, et Katar toetab sunni äärmuslasi, võib ohustada ka häid suhteid Iraaniga, kuna šiiitlik Iraan toetab Süüria Assadi režiimi, kelle vastu Doha on tegutsenud. Katar näeb Iraanis võimalikku ohtu, kuna Iraan on regionaalne suurjõud, mis on võimeline ründama Katari gaasiinfrastruktuuri. Ohtlikuks peetakse Dohas Iraani tuumaprogrammi arendamist.Samas Katari ja USA militaarkoostöö ei rõõmusta Teherani. Kuid Iraan vajab koostööpartnereid, kuna Iraanil puudub arvestatav toetajaskond araabia maades. Regionaalse jõuna suudab Iraan mõjutada tervet Lähis-Ida regiooni poliitikat. Iraani jaoks on Süüria võtmeriik, kuna läbi Süüria saab Iraan paremini sekkuda Liibanoni siseasjadesse, mõjutades Liibanonis asuvat šiiitlikku Hezbollah’t. Üheks potentsiaalseks mureallikaks võib kujuneda Katari naabruses asuv Bahrein. Šiiidid on Bahreinis enamuses. Iraan on teinud 20. sajandi teisel poolel katseid Bahrein alla neelata (nt 1981. a Bahreinis Iraani islamirevolutsiooni jälgedes tehti riigipöördekatse, mille eesmärk oli kehtestada Bahreinis Iraani-laadne teokraatlik režiim, kuid see katse nurjus).Kellele kasulik?

Nüüd kui Saudi Araabia ja AÜE blokeerivad kaupade liikumist Katari ja Katar ei saa maismaa kaudu enam midagi, on Katar sattunud patiseisu. Sellega üritatakse Katarile näidata, kus on ta koht ja et ta sõltub naabritest, eriti Saudi Araabiast. Katarile tuletatakse meelde kõik varasemad patud (islamiäärmusluse levitamine, ei ole unustatud ka sõprussidemeid Iraaniga jne). Jääb mulje, et tegu on lavastatud üritusega, ja Saudi Araabiale võib kuuluda oluline roll, sest saudidel on pikaajaline soov näidata Dohale, kes on Pärsia Lahe piirkonnas tegelik peremees.

Post Author: Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus

Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus on loodud täitmaks Eestis akadeemilist kohta oma kvalitatiivse, teadust arendava ja populariseeriva tegevusega islami uuringutes, mis on Eesti ülikoolides seni olnud esindatud väga tagasihoidlikul tasemel.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *