Edip Yuksel: Üleskutse Islami reformiks

ISLAM.EE avaldab osadena tõlke Ameerikas elava filosoofia professor Edip Yuksel´i raamatust Üleskutse islami reformiks (Manifesto for Islamic Reform). Raamat avab vaate islamile, mis kirjeldab Koraani juurde kirjutatud tõlgendavate lisatekstide saamist ja nende mõju islamile.

 

Üleskutse Islami reformiks

Edip Yuksel

“Oo inimesed, tõend on tulnud sulle sinu Issandalt ja Me oleme saatnud alla juhatava valguse.” (Koraan 4:174)

“Ärge petke inimesi mõõdu ja kaaluga (kui kauplete), ärge kavaldage varalistes asjades ja ärge levitage alatust maa peal, kui seal juba kehtis õiglus.” (7:85)

“See on kõige suuremaid nuhtlusi, mis on inimestele manitsuseks – nendele teist, kes tahavad edeneda või taganeda.” (74:36-37)

Umaijaadide ja Abbassiidide dünastia ajal kombineeritud religiooni mõju on Islami maades ikka veel domineeriv. Idee, et Koraan on mittetäielik ja ebapiisav religioosseks juhatuseks on loonud suure nõudmise usulisteks raamatuteks ning usumehed on siis neid raamatuid ka suurtes kogustes välja andnud. Rahvamassidele öeldi, et need raamatud selgitavad Koraani ilmutust. Usumehed andsid mõista, et jumal pole piisavalt tark ja ta ei ole teinud oma sõnumit piisavalt täiuslikuks ning ta pole suutnud tuua juhatust paljudes küsimustes. Isegi mitte väga tähtsates spirituaalsetes põhimõtetes. Ilma nende lisaraamatuteta on Koraan piiratud kasutusega neile, kes otsivad usulist juhatust. Mõned läksid isegi nii kaugele väites, et ainult Koraani lugemine võib viia eksiteele. Suur hulk raamatuid haadititest ja usulisest õigussüsteemist (šaria) sai sildistatud kui “autentne” ning praktilistel põhjustel hakkasid nad asendama Koraani. Koraan ei olnud enam raamat, mida võis mõista ainult seda lugedes, inimestel oli vaja lugeda kuulujuttudest ja spekulatsioonidest lisasid professionaalsetelt kogujatelt, ülestähendajatelt, väljaandjatelt ja õpetlastelt. Paljud inimesed veetsid aega lugedes hulgaliselt Koraani selgitusi ja interpretatsioone ega leidnud enam aega lugeda Koraani ennast. Õnnelik vähemus, kes selleks aega leidis, oli oma loogilise mõtlemise nüristanud inimtehtud ja vastuoluliste religioossete õpetustega või millegagi mida me võiksime kutsuda “pühadeks viirusteks.”

Kuigi religioossed skolaarid ja nende pimedad järgijad on alati väljendanud austust Koraani kui füüsilise objekti vastu, on nad kaotanud austuse selle sõnumi vastu. Koraani värsse on riputatud seintele auväärsetele kohtadele kuid nn. moslemid on harva austanud Koraani kui juhatuse allikat. Nad on liiga suures vastuoluliste haaditite segaduses, mis on valedes Muhamedile omistatud, ning eksinud tähtsusetutes detailides sektantide raamatutes. Kuigi nad ka aeg-ajalt retsiteerivad Koraani,  siis enamasti väärkasutades värsside sisu rebides nad välja oma kontekstist ja kasutades neid loosungitena, et kuulutada püha sõda või õigustada agressiooni. Varsti peale Muhamedi surma sai Koraanist, mis vabastab inimesed teadmatusest ja pimedusest, raamat, mille värsse loeti surnutele.  Nii öelda amulett vaimselt ja füüsiliselt haigetele ning paberist iidol, mida karta.

Kuigi Koraani peetakse maailmas üheks enimloetavamaks raamatuks, loevad miljonid selle järgijad sunniidid ja šiiidid Koraani ilma selle tähendusest aru saamata. Isegi kui nende emakeel on araabia keel, on neid õpetatud mitte usaldama oma arusaamist. Koraan võib olla isegi  maailma enimloetavam raamat, kuid kahjuks usujuhtide kollektiivsete jõupingutuste tõttu on sellest saanud kõige vähem arusaadavam raamat ja ka kõige vähem hinnatud populaarne raamat ajaloos.

Kui algas massiline tagasilangus Koraani progressiivses ja valgustavas sõnumis, siis need kes hülgasid haaditid ja sunna (araabia versioon juutide Mishnast ja Gemarast) sildistati kui “murtad” (ketserid) ning neid ähvardati, tagakiusati ja hukati haaditite ning sunna järgijate poolt. Moslemite ajaloo kriitiline uurimine näitab, et Abu Hanifa oli üks kõige julgemaid monoteiste (hanif), keda taga kiusati nii Umaijaadide kui ka Abbassidide dünastia ajal. Oma eluajal oli teda süüdistatud haaditite mitte aktsepteerimises. Sellele vaatamata said tema mõrvarid kasu tema kasvavast reputatsioonist peale tema surma ning sunni sekt hakkas talle valesid külge kleepima.

 

SEKTANTLIKE ÕPETUSTE JUURED:

Peale Muhamedi surma juhtus midagi kurjuslikku. Olles selges vastuolus Koraaniga, otsustasid meessoost usujuhid, et religioon ei ole ainult jumal üksi vaid on “püha” korporatsioon, kuhu kuuluvad:

  • Jumal,
  • Muhamed,
  • Muhamedi kaaslased,
  • Muhamedi kaaslaste kaaslased,
  • varased sekti juhid,
  • hilised sekti juhid,
  • varased teatava ususekti juhid,
  • hilised teatava ususekti juhid jne.

Selle korporatsiooni produktideks olid haaditid (Muhamedile osutatavad õpetused), ijma (varasemate õpetlaste kokkulepped ) ja šaria (varasemate õpetlaste usuline õiguskokkulepe). Selle tulemusena põhjustasid agressiivsed mõjugrupid suurel hulgal eraldatust ja vägivalda 30 aastat peale Muhamedi surma (6:159; 23:52-56). Rahvamassidele suruti peale kokku segatud keskaegset araabia/kristlikku/juudi kultuuri, mida tutvustati kui Jumala eksimatut religiooni, mis on ilmutatud viimase prohveti kaudu. Ainuke asi, mis Muhamedi kaudu on ilmutatud on vaid Koraani tekst, milles Jumal kuulutab selle lõplikuks ja autoriteetseks jumalikuks sõnumiks inimkonnale:

75:18-19 “Kui me selle ette oleme lugenud, siis tee selle lugemise järgi, pärast, tõesti me seletame seda.”

Kahjuks on sajandite jooksul kuhjunud teadmatus, sallimatus, ebateaduslikud, vanamoodsad ja naistevaenulikud õpetused inspireerinud ja tõlgendanud islami püha raamatut. Nüüd on aeg uuesti tutvustada Koraani tegelikku sõnumit. On aeg eemaldada aja jooksul kuhjunud inimloodud dogmade ja traditsioonide kihid, mis on Koraanile külge poogitud (6:21; 7;29; 9:31; 16:52; 39:2,11,14; 40:16,65; 42:21; 45:17; 74:1-65; 98:5).

Väga julma teokraatliku terrori all, ühinesid paljud mehed, et osaleda selles, mida me võime õigusega nimetada “Hislamiks”. Neil ei olnud palju võimalusi Koraanis midagi muuta, lisada või välja jätta, kuid neil oli võimalus uuendusteks, ebateaduslikkuseks ja lisamisteks kokkukirjutatud haaditite kaudu. Kui üks mees Buhhaarast alustas kuulujuttude kogumisega 200 aastat peale Muhamedi surma, oli sotsiaalne maastik viljakas igat tüüpi teoloogilisteks sobinguteks ja moonutusteks. Need inimesed ja nende vanemad olid osalenud paljudes usuvoolude sõdades. Paljud haritud paganad, kristlased ja juudid olid üle tulnud islamisse ilma, et nad oleksid täielikult mõistnud selle sisu. Paljud neist konvertiitiidest ei olnud kunagi kogenud paradigmalist muutust, neil oli lihtsalt mugav lülitada oma kultuur ja paljud oma religioossed arusaamad uude usku. Et õigustada ja propageerida oma nägemust religioonist, hakkas eliit tutvustama oma usulisi, kultuurilisi ja poliitilisi ideid haaditite, sunna, kommentaaride ja fatwa kaudu. Lisaks mõtlesid nad välja mitmeid lugusid nime all “asbab ul-nuzul” (ilmutuse põhjus);  et milleks üks või teine värss on ilmutatud. Selle kaudu oli võimalik muuta paljude Koraani värsside tähendust. Nähti palju vaeva et muuta värsside tähendust, võttes  värsse välja nende kontekstist, et propageerida konkreetse usu, kultuuri, hõimu, sekti või kuninga vaateid. Meessoost naistevihkajad said kasu sellisest kõrvalekaldest. Kuulujutud ütlustest ja tegudest, mis Muhamedile osutati ning Muhamedi idoliseeritud kaaslastest, said kõige võimsamateks tööriistadeks poliitilises propagandas, kultuurilises assimilatsioonis ning isegi ärilises reklaamis. Selle kõige tulemusena sai Koraani sõnum tugevasti moonutatud.

Kohe peale prohvet Muhamedi surma leiutati tuhandeid haaditeid ja kakssada aastat hiljem koguti need kokku ning sajandeid hiljem kirjutati need nö “autentsete” haaditite raamatutesse, selleks et:

  • propageerida teatava usulahu õpetust (näiteks, mis nullib ära puhastusrituaali, millised mereannid on keelatud);
  • õigustada teatava kuninga autoriteeti teisiti mõtlejate üle (nagu Mahdi või Dajjal);
  • toetada teatava hõimu huvisid (näiteks, et eelistada Quraishi hõimu või Muhamedi perekonda);
  • et õigustada seksuaalset kuritarvitamist või naistevastasust (naiteks Aisha vanus, keeld naistel juhtida Sala palvust);
  • sisse seada lisarituaale (Nawafil palvus);
  • propageerida üleloomulikkust (maagia, musta kivi kummardamine Kaaba lähedal);
  • keelustada teatud asju (loomade ja inimkujude joonistamise keeld, muusikariistade ja male mängimise keeld);
  • importida juutide ja kristlaste uskumusi ja praktikat (kividega surnuks viskamine, ümber lõikamine ja pea katmine, õnnetoovad esemed);
  • toetada islamieelseid uskumusi ja kombeid (eestkoste jumala ees, orjus, hõimlus, naistevaenulikkus);
  • rahvamasse meelitada jutustustega (nagu lugu Miraj’ist) ning eestpalvetega.
  • idoliseerida Muhamedi ja kuulutada teda teistest prohvetitest ülemaks (omistades talle imetegusid, sealhulgas lugu kuu pooleks tegemisest);
  • propageerida haaditeid monoteismi asemel (nende needmine, kes peavad Koraani usuliselt piisavaks);
  • reklaamida mõne farmi produkte (näiteks Ajwa linnas kasvanud datlite kasulikud omadused).

Lisaks eelnimetatud põhjustele olid mõned haaditid kirjutatud selleks et selgitada “keerulisi” Koraani sõnu või värsse muutmaks värsside tähendust või lisamaks midagi Koraanile (nagu Sagar, 2:187; 8:35…).

…järgneb

tõlge, Kadri Seddiki

Post Author: Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus

Eesti Lähis-Ida ja Islamiuuringute Keskus on loodud täitmaks Eestis akadeemilist kohta oma kvalitatiivse, teadust arendava ja populariseeriva tegevusega islami uuringutes, mis on Eesti ülikoolides seni olnud esindatud väga tagasihoidlikul tasemel.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *