Kroonprintsi positsioonide kindlustamine ja puhastused Saudide armees

Vladimir Sazonov, EURUS mõttekoda, orientalist

 

Kaadrite “puhastused” orientaalses despootias 

26. veebruari öösel 2018. a. andis Saudide kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud välja dekreedi, millega vallandas oma riigis asesiseministri, sõjaväe peastaabi ülema, erru saadeti ka Saudi Araabia õhuvägede ülem. Kuningas Salmanil on selleks kõik volitused, kuna ta on samaaegselt riigi peaminister, kahe püha mošee hoidja (araabia k Khādim al-Ḥaramayn aš-Šarīfayn) ning Saudide kuningakoja ametlik pea jne. Sisuliselt on Salman absoluutne despoot, riigi poliitiline ja usuline juht, kelle võim on peaaegu piiramatu ja kes võib teha mida tahab.

Read more about Kroonprintsi positsioonide kindlustamine ja puhastused Saudide armees

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kevadel 2017. Räägib Mart Nutt

2011. aastal kirjutas ajakiri “Maailma Vaade” araabia kevadest ja sügisest, 2013 araabia talvest. Meenutame, mis tollal juhtus ja mis neist riikidest tänaseks on saanud. Kas Pakistanis ja Afganistanis on olukord stabiliseerumas? Kas Lähis-Idas on võimalik riigipiiride muutus? Millised on Süüria tulevikustsenaariumid, milline on USA käitumise võimalik kulg? Kuidas kulgevad Türgi liitlaste otsingud jne. Võimalus võrrelda, kuida kunagine Mart Nutt´i arutlus tänase kontekstiga kokku läheb.  Read more about Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kevadel 2017. Räägib Mart Nutt

Erdoğani gambiit Süüria ummikus

Vladimir Sazonov, orientalist

Türgi ambitsioonika ja autoritaarse presidendi R. T. Erdoğani sõnad, et türklaste sõjalised operatsioonid lõppevad alles siis, kui 3,5 miljonit süüria pagulast, kes asuvad Türgis, saavad tagasi koju, ei kõla eriti veenvalt. Suurt usku ei tekita ka Türgi võimude väide selle kohta, et sissetungiga kurdide aladele Põhja-Süüriasse kaitseb Türgi nii oma riiki, tagab regioonis julgeolekut, ning kaitseb ka NATO lõuna piire ja et see sõjaline operatsioon olevat suunatud pelgalt terroristide vastu. Ilmselt on Türgi-Süüria piiril leidnud aset ka terroristide tegevus.

Read more about Erdoğani gambiit Süüria ummikus

Süüria kodusõja ideoloogilistest manipulatsioonidest

Üllar Peterson

Süüria kodusõda pole eestikeelses teaduskirjanduses põhjalikumalt käsitletud. Üllatavalt pinnapealselt on mitmeid selle keskseid teemasis vaadeldud ka ingliskeelses teaduskirjanduses, valdav osa Süüria kodusõja-teemalisi kirjutisi on populaarteaduslikku laadi. Eriliselt ettevaatlik tuleb olla Süüria kodusõja manipuleeritud massimeediakäsitluste puhul, mille olemuse selgitamine vahetute allikate ja temaatilise teaduskirjanduse kaudu on selle uurimuse peamine eesmärk.
Read more about Süüria kodusõja ideoloogilistest manipulatsioonidest

Toomas Paul: Kristlus ja muhameedlus

Kui silmitseda minevikku, võib näha, kuidas ükski formatsioon ei ole olnud püsiv. Francis Fukuyama arvas, et liberaalne demokraatia on inimkonna ideoloogilise arengu kõrgpunkt ja valitsemise ülim saavutatav tase. Ta lootis, et külma sõja lõppedes on viimaks ometi käes jäädav maailmarahu[1]. Aga ei sinnapoolegi! Kohemaid olid kohal uued konfrontatsioonid ja veri voolab hoogsamalt.

Read more about Toomas Paul: Kristlus ja muhameedlus

Peeter Espak: Euroopat ohustab enda juurte ja kultuuri häbenemine, mitte islami invasioon

Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, kellel on doktorikraad Lähis-Ida usundiloo alal, kinnitab usutluses Õhtulehele (küsis Andres Põld), et Euroopat ei ohusta islami invasioon, vaid pigem Euroopa enda rumalus ja kultuuriline mandumine. „Omaviha ja enda juurte ja kultuuride häbenemine või vihkamine on need faktorid, mis Euroopat hääbumiseni võivad viia,“ leiab ta.

Read more about Peeter Espak: Euroopat ohustab enda juurte ja kultuuri häbenemine, mitte islami invasioon

V.Sazonov, U.Asi: Erdoğan – kas uus „kaliif“ ja „sultan“?

Vladimir Sazonov, Urmas Asi
Türgi taotleb vana Osmani suurriigi taastamist.

Sissejuhatus – kemalism ja Atatürk

Kui algas Esimene maailmasõda, oli Osmani suurriik kaotanud kõik territooriumid Põhja-Aafrikas ja peaaegu kõik alad Euroopas ning saanud hüüdnimeks „Euroopa haige mees“. Türgi oli selleks ajaks juba kaua kriisis olnud. Astumine Esimesse maailmasõtta tegi asja aga kordades hullemaks, sest sõda laastas Osmani impeeriumi lõplikult, andes sellele viimase hoobi. Impeerium kaotas sõja ja oli sügavas kriisis. 1920. aastal sõlmitud Sèvres’i lepingu kohaselt pidi toimuma sisuliselt Türgi jagamine. Selle järgi pidi Kreeka saama peaaegu kõik Türgi valdused Euroopas ja osa territooriume Väike-Aasias. Süüria ja Liibanon läksid lepingu järgi Prantsuse mandaadi alla, Iraak aga Suurbritannia kontrolli alla. Türgi pidi tunnistama Armeeniat kui iseseisvat riiki, pidi loodama ka iseseisev kurdide riik jne. Lepingus oli türklaste uhkusele veel palju häbiväärset ja palju seda, mida Türgi pidi loovutama (sh raha, kontroll väinade üle jne).1

Read more about V.Sazonov, U.Asi: Erdoğan – kas uus „kaliif“ ja „sultan“?