Poolkuuga silmitsi!
“oluline” kategooria / rubriik esilehel suurelt ja esimesena kuvamiseks.
Eurooplastel on islami maailmast väga pealiskaudne ettekujutus ja see teeb nad kergesti manipuleeritavaks. Tallinna ülikooli araabia keele ja kultuuri emeriitprofessor Otto Jastrow ennustab, et ebaõnnestunud sisserändepoliitika tõttu teeb Saksamaa ja Prantsusmaa poliitika peagi pöörde paremale ja senisele sisserändepoliitikale tõmmatakse pidurit. Viimaste Prantsusmaal ja Austrias tehtud terrorirünnakute taga olid taas Charlie Hebdos avaldatud prohvet Muhammadi karikatuurid. Kui eetiline […]
Läänemaailma ja lääne inimeste kujutamine islami ja islamisti diskursuses on tõusnud uurijate huviorbiiti alles viimase paarikümne aasta jooksul.1 Läänes elavate muslimite arusaam Läänest ja lääne inimestest on hakanud äratama ühtviisi huvi eri teadusharude ning erinevate seisukohtadega uurijate ja teadlaste hulgas. Üha kasvava huvi üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et lääneriikides on tekkinud üsna suured muslimite […]
V.Sazonov Sissejuhatuseks Hiljuti kirjutas Türgi president alla dekreedile, millega muudetakse maailma tuntuim kultuuripärand, muuseum ning kristlik (õigeusklik) sümbol Hagia Sophia taas mošeeks (Gall 2020). Bütsantsi võimsam keiser Justinianuse (valitses 527–565) käsul 6. sajandil Anno Domini rajatud monumentaalne ja Bütsantsi kõige olulisem kirik sai kogu kristliku maailma ning eelkõige õigeusu sümboliks. Nüüdseks juba lahkunud eesti orientalist […]
Peet Lepik paistab silma lausa poliitkorrektsuse eiramisega ja ütleb ausalt välja: „prohvet Muhamedi loodud islamiriigi mõte oli kõigi teiste ründamine“. Tinglikult saaks islamiuuringute ajaloo Maarjamaal venitada lausa viide viimasesse sajandisse: sümboolseks alguseks võiks pidada Ericus Fahleniuse (1651–1710) ladinakeelseid kirjutisi islami ja koraani teemal Academia Gustavo-Carolina päevil, Universität Dorpat aga kujunes idauuringute arvestatavaks keskuseks. Eestikeelse islamiuurimise […]
Valle-Sten Maiste Hille Hanso: „Sõjapropaganda toimib nii, et vaenlasest tehakse mingi inimlike omadusteta tähtsusetu olend, „terrorist“, kelle hulgast kümme või sada „neutraliseeriti,“ „tehti kahjutuks.“ Hille Hanso on inimõiguste kaitsmisele pühendunud Lähis-Ida uurija. Alljärgnevas intervjuus väljendab ta veendumust, et Lähis-Ida analüüs peaks elulähedaseks muutuma. Eesti käsitlustes taandub Lähis-Ida teema ikka suurel määral julgeolekule ja usule, nagu […]
Islami ekstremistidele on tähtis märterlus. Järgnevalt vaatamegi džihaadis osalemise hüvesid, mis saavad osaks vaid märtritele, kes lahinguväljal hukkuvad. Islami ekstremistidest ja nende pühast võitlusest kirjutab kolonelleitnant Margus Kuul. Siinkohal on meile abiks 1411. aastal Abi Zakaryya al-Dimashqi al-Dumyti kirjutatud bestseller “Jihad”, mida seniajani laialdaselt publitseeritakse moslemitele üle maailma. Ekstremistide nägemuse kohaselt on džihaad nii individuaalne […]
Paljuski on Iraani poliitika ja isoleerimine tingitud Lääne enda välispoliitilistest vigadest, kirjutab Üllar Peterson Iraani rahvusvaheline olukord 1979. aastal islamirevolutsiooniga tekkinud teokraatlik Iraani Islamivabariik, kus võimul on šiiitlikud kõrgvaimulikud ajatollad, kuulub küll maavarade poolest rikkaimate riikide hulka, seal on haritud rahvas ja ülirikas kultuuripärand ning uhke ajalugu, kuid vaevleb juba viiendat aastakümmet lääne poolt vaadatuna […]
Inshallah („kui Jumal seda soovib“, araabia k.), võib Lähis-Idast juba lähitulevikus saada Eesti ettevõtetele uus oluline eksportturg.
Selleks on astutud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt juba ka esimesi tõsiseid samme – osaleda maailmanäitusel Expo2020, panna selleks ajaks käima Tallinn-Dubai lennuliin ning avada käesoleval aastal ka suursaatkond Abu Dhabis. Kuid siiski, miks on Lähis-Ida turud niivõrd atraktiivsed Eesti ettevõtetele?
Read more about ÄP: Miks on Lähis-Ida turud Eesti ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ? …
Vladimir Sazonov
Iraani mõju naaberriikidele ja kogu Lähis-ida regioonile on olnud alati tohutu nii poliitilises, geopoliitilises, kultuurilises, ajaloolises, kui ka religioosses aspektis. Religioon on alati mänginud Lähis-Idas väga olulist ja lausa keskset rolli. See puudutab nii poliitikat, riigikorda, ühiskonna elu ja riiklikut ideoloogiat, kuid samuti kultuuri. Nii oli 5000 aastat tagasi muistses Sumeris ja Eelamis ning Vana-Egiptuses, nii oli ka 2000 aastat tagasi, kui tegutses Jeesus ja kui tekkis kristlus, nii on ka praegu. Samas kui vaadata kaugemasse minevikku – eelkristlikusse ajastusse, siis näeme, et Iraan (Pärsia) on läbi ajaloo olnud Lähis- ja Kesk-Ida üks suurimaid, mõjuvõimsamaid ning püsivamaid riike, mille kultuur, poliitika, usundid ja ideoloogia on alati avaldanud suurt mõju teistele kultuuridele, rahvastele, riikidele ja usunditele.[1]
Read more about Märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis …
Vladimir Sazonov
Sissejuhatus
Araablaste esmamainimine ajaloos leidis aset I eelkristliku aastatuhande alguses Uus-Assüüria kirjalikes allikates, perioodil alates 9. eelkristliku sajandi keskelt kuni 7. sajandi lõpuni[1], sellele järgnesid Uus-Babüloonia ajastu allikad (605-539 a eKr)[2] ja Ahhemeniidide tekstid (558-330 eKr)[3]. Lisaks kirjalikele allikatele araablased esinevad ka assüüria bareljeefidel, kuid seda küsimust käesolevas peatükis ei käsitleta.[4]