ÄP: Miks on Lähis-Ida turud Eesti ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ?

Inshallah („kui Jumal seda soovib“, araabia k.), võib Lähis-Idast juba lähitulevikus saada Eesti ettevõtetele uus oluline eksportturg.

Selleks on astutud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt juba ka esimesi tõsiseid samme – osaleda maailmanäitusel Expo2020, panna selleks ajaks käima Tallinn-Dubai lennuliin ning avada käesoleval aastal ka suursaatkond Abu Dhabis. Kuid siiski, miks on Lähis-Ida turud niivõrd atraktiivsed Eesti ettevõtetele?

 

 

Read more about ÄP: Miks on Lähis-Ida turud Eesti ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ?

Märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis

 

Vladimir Sazonov

 

  1. Üldised sissejuhatavad märkused

Iraani mõju naaberriikidele ja kogu Lähis-ida regioonile on olnud alati tohutu nii poliitilises, geopoliitilises, kultuurilises, ajaloolises, kui ka religioosses aspektis. Religioon on alati mänginud Lähis-Idas väga olulist ja lausa keskset rolli. See puudutab nii poliitikat, riigikorda, ühiskonna elu ja riiklikut ideoloogiat, kuid samuti kultuuri. Nii oli 5000 aastat tagasi muistses Sumeris ja Eelamis ning Vana-Egiptuses, nii oli ka 2000 aastat tagasi, kui tegutses Jeesus ja  kui tekkis kristlus, nii on ka praegu. Samas kui vaadata kaugemasse minevikku – eelkristlikusse ajastusse, siis näeme, et Iraan (Pärsia) on läbi ajaloo olnud Lähis- ja Kesk-Ida üks suurimaid, mõjuvõimsamaid ning püsivamaid riike, mille kultuur, poliitika, usundid ja ideoloogia on alati avaldanud suurt mõju teistele kultuuridele, rahvastele, riikidele ja usunditele.[1]

Read more about Märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis

Araablased Uus-Assüüria tekstides

 

 

Vladimir Sazonov

 

Sissejuhatus

Araablaste esmamainimine ajaloos leidis aset I eelkristliku aastatuhande alguses Uus-Assüüria kirjalikes allikates, perioodil alates 9. eelkristliku sajandi keskelt kuni 7. sajandi lõpuni[1], sellele järgnesid Uus-Babüloonia ajastu allikad (605-539 a eKr)[2] ja Ahhemeniidide tekstid (558-330 eKr)[3]. Lisaks kirjalikele allikatele araablased esinevad ka assüüria bareljeefidel, kuid seda küsimust käesolevas peatükis ei käsitleta.[4]

Read more about Araablased Uus-Assüüria tekstides

Euroislamist 10 aastat tagasi. Täna veelgi aktuaalsem!

Islamiuurija Üllar Petersoni aastatetagune hinnang toonasele olukorrale ning ennustused tulevikuks. Kas täna on midagi muutunud ja kas stsenaariumid rakendusid? Toona meile kõrvalise ja kauge teemana tundunu on nüüd iga päevaga aina lähemale tulnud ja enam ei räägi sellest vaid üksikud huvilised vaid see on oluliselt laiema põhjaga diskussioon ühiskonnas.  Read more about Euroislamist 10 aastat tagasi. Täna veelgi aktuaalsem!

Vladimir Sazonov: ISIS – kas Saddam Husseini režiimi produkt?

Viimasel ajal on palju räägitud põhjustest, miks ISIS tekkis Lähis-Ida maastikule. Põhjusi on nimetatud mitmeid. Nende põhjuste seas võib loetleda kasvõi USA invasiooni Iraaki, Al-Qaeda tegevust Iraagi pinnal, Iraagi sisemisi arenguid ja pingeid (sh etnilisi ja usulisi konflikte), kuid ka mitmeid muid sise- ja välisfaktoreid jne. Nende kõikide tegurite üheks kõige hapumaks viljaks oli ISIS-e teke.

Read more about Vladimir Sazonov: ISIS – kas Saddam Husseini režiimi produkt?

Juut ja muslim – kohe näha, et vanad sőbrad

Juudid on Lähis-Idas elanud aegade hämarusest, nende päritolu pole selge, Palestiina aladele rändasid nad u 13.-12. saj eKr. Täpsemalt on juutide  ajalugu jälgitav alates  riikluse loomisest  11. sajandil eKr.
Araablaste kohta enne islami sündi on vähe teada Araabia poolsaarele rändasid nende eellased protosemiidid u 5.-4. aastatuhandel eKr semiitide sünnikohast Saharast.
Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome keel, kuid teineteise mőistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine.

Read more about Juut ja muslim – kohe näha, et vanad sőbrad

Tähenduseotsijana ruumis – moslem

Islamis on jumala näo loomine keelatud. Allah on loodusest ja meile tuttavast ruumist täiesti eemal ja eraldiseisev, seepärast ei tohi teda kujutada ei sümboli ei pildi kujul.

See on üpris loomulik, kui arvestada, et jumaliku päritoluga looming, olgu see siis inimene vői taim, loom vői kivim, on nii kristluses kui mujal häviv ja kaduv; Looja, olles lahtine oma loomingust, peab olema aga igavene. Järelikult on ka pilt häviv, kuna ta on inimliku päritoluga – inimene, luues pildi, viskab jumala pihta kivi.

Read more about Tähenduseotsijana ruumis – moslem